Mürkgaaside kokkupuuted inimestega (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

32

docx

Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE.....................................................................

Autode tehnonõuded

26

docx

Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine

ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid. Looduslikud saasteallikad Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2. Erinevatel bioloogilistel protsessidel tekivad H2S, CO, CO2 ja NH3. Levinumaid heitgaase Vääveldioksiid SO2 Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt

Füüsika

5

doc

Plii

Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat

Keemia

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Selleks, et heitgaasides oluliselt vähendada kahjulikke aineid, toimub seal heitgaaside järelpõletamine ehk reageerimine hapnikuga ehk oksüdeerimine. Selleks on vaja kuni 700 kraadist temperatuuri ja siin tuleb appi katalüsaator milles tänu plaattinale saab toimuda heitgaaside süttimine juba 300 kraadi juures. Kasutusel on ka nn. kaheastmelised katalüsaatorid kus teise astmena kasutatakse roodiumit (RH) ja siin taandatakse roodiumi ja hapniku abil NOx gaas lämmastikuks ja veeks NOx ­ N2 + H2O. Selline katalüsaator võib olla kokku ehitatud plaattina katalüsaatoriga ja siis on tegemist kaheastmelise katalüsaatoriga. Kui juurde lisatakse veel lambdaandur siis loetakse sellist kooslust kolmeastmeliseks katalüsaatoriks ehk kolmiskatalüsaatoriks. Vahel tuuakse katalüsaatorisse lisaõhu toru selleks, et katalüsaatoris toimuks parem oksüdeerimis ja taandamisprotsess. Kui mootor saab liiga rikast segu siis

Masinamehaanika

33

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? Alla 14% 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Vesi- ja vahtkustuti, tulekustutusvaip 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 omadust ? Värvitu, lõhnatu ja maitsetu vingugaas jõuab organismi sissehingamise kaudu. Kuna CO ühineb hapniku transportimiseks vajaliku verevärvnikuga (hemoglobiiniga) 200 korda tugevamini kui hapnik, kandub gaas kiiremini vere kaudu kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. CO läbib poorseid materjale ja on vees halvasti lahustuv ning õhuga kergesti segunev gaas.  9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Optiline suitsuandur ei tuvasta vingugaasi olemasolu. 10

Kategoriseerimata

60

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2. kontrolltöö konspekt

o termiliselt  lakivärvi-, keemia-, elektroonikatööstuses  650-850 °C  1200-1400 °C  tekkivat soojust saab ära kasutada o katalüütiliselt  autode heitgaasid  plaatinametallid, metallioksiidid  350-650 °C nähtava leegita katalüsaatori pinnal  gaas ei tohi sisaldada katalüsaatorimürke Gaase puhastatakse lisanditest põletamisega enamasti tööstuslike heitgaaside puhul. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Leegiga põletatakse gaase, mille energiasisaldus on piisav ning mille põletamisel ei teki kahjulikke aineid (nt nafta töötlemisel tekkinud gaasid).

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

36

docx

OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED

jäätmekäitlusest. Väga paljudel juhtudel mõtlevad inimesed ainult endale ja ei arvesta, kuidas võib üks või teine asi teda ümbritsevale halvasti mõjutada. Vajaduse korral saab referaati anda lugeda ka teistele, kes ei ole prügikäitlusega kursis. Näiteks inimestele, kes plaanivad omale maja ehitada, nad saaksid teada, millised ehitusjäätmed tekivad ja vastavalt sellele ka arvestada looduskeskkonnaga ning ümbritsevate inimestega. Autorid õppisid lähemalt tundma, kuidas teoorias kirjeldatakse jäätmetöötlust ja millised on ohtlikud ja mitteohtlikud ehitusjäätmed. Kõikidele küsimustele ja hüpoteesidele leiti vastused ja lahendused. Lähemalt õpiti tundma asbesti ja tema mõju inimesele ning keskkonnale. Referaadi koostajad said teada, kui tähtis on ehitusjäätmete sorteerimine ja millised võivad olla tagajärjed, kui ei arvestata nende ohtlikusega. Autorid paluvad kõigil järgida

Ökoloogia

37

odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

80,00% 70,00% 60,00% 50,00% 40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00% tubakas toksilised ained alkohol narkootikumid Joonis 10. Küsitletute uimastavate aitnete loetelu. (autor) Tabelis on näha, et peaaegu kõik küsitletud on tarbinud alkoholi. Ka tubakat on tarbinud üsna suur osa. Narkootikume on tarbinud peaaegu poole (40%) küsitlutest. Mis on autorile üsna üllatav. Ka toksilisi aineid ehk sissehingatavaid aineid nagu näiteks gaas või bensiin on proovinud päris suur osa (15%). 3.Kui vastasite kolmandale küsimusele jaatavalt siis kas seoses tarbimisega tekkis probleeme sõpruskonnas/perekonnas? Edaspidi on kõik naissoost küsitlute vastused mängitud tähega N ja meessoost küsitletute vastused antud M tähega. Tabel 3. Probleemid seoses tarvitamisega. (autor) JAH EI 14-16 N 15 5

Teadus tööde alused (tta)

Meedia

Kommentaarid (0)