Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

97

pdf

InimopVI-2osa-innove 1

küünarnukid, . .. 4. Loe. Kogu keha koosneb väga väikestest osadest, mida nimetatakse rakkudeks. Sarnase ehituse ja ülesandega rakud moodustavad koe. Sarnase ehituse ja ülesandega koed moodustavad elundi. Elundid on näiteks süda, magu, kopsud. Sarnase ehituse ja ülesandega elundid moodustavad elundkonna. Näiteks vereringe elundkonna moodustavad süda, veri ja veresooned. Nende ülesanne on kogu keha hapniku ja toitainetega varustada. Iga elundkond täidab kindlat ülesannet. Nad aitavad kehal toimida. Kõik elundkon- nad töötavad koos ja moodustavad organismi. 6 5. Vali iga pildi alla õige mõiste. rakud, kude, elund, elundkond, organism ........................ ........................

Bioloogia

62

doc

Üldbioloogia materjal

Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud ­ kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ­ ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O 1) kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse. 2) Nende baasil saab moodustada lihtsaid orgaanilisi ühendeid. Mis on ühelt poolt aine lõhustumis lõppproduktiks ja samas fotosünteesis lähteproduktiks. N/P/S elemendid · Mitmekesistavad mitmeid biomolekule. · Kõik nad annavad biomolekulis erinevaid sidemeid 1) N ­ peptiidsidemed(valgus) 2) S ­ S-S tüüpi sidemed(valgus) 3) P ­ estertüüpi sidemed(nukliinhapetes), osaleb ka makroergilistes sidemetes- sidemed, mis talletavad palju energiat ATP

Üldbioloogia

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2  Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

45

doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

vastunäidustused ja erinevad liigid välja tuua(kui on )... II. Taimsed taastumisvahendid : mesi, astelpaju, küüslauk, ravimtaimed Iseloomusta: mis see on; kust saab; mõju ininmekehale; ravimtaimedest 6 kõige enam levinut või mida sooviksid ise oma kodus hakata kasutama... III. Keemilised taastumisvahendid: vitamiinid ja mineraalained Iseloomusta- Mis need on, kust saab; millal suureneb vajadus nende järele,milleks neid (kuhu) vaja on , mis on puuduse tunnused ja kus leidub ...A-B-C-D-E Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe. 5 Füüsikalised taastumisvahendid Saun Saun oli muistsetele eestlastele püha paik. Tänapäeval on saun saanud värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Sauna all mõistetakse kohta, kus inimesed saavad istuda kuiva või niiske kuumuse käes

Esmaabi

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.................................. 102 4.2. Erifarmakoloogia................................................................................................................. 106 4 5. Raadioside alused ....................................................................................................................... 134 6. Suhtlus ja koostöö häirekeskuse, teiste tervishoiutöötajate ning operatiivteenistustega ............ 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180

Esmaabi

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng

524

doc

Arengupsühholoogia

Osa tunnuseid on individuaalsed, osad aga omased tervele   grupile   (vanus,   põlvkond,   kultuur   vms.)   Inimese   iseloom   ja elulaadi valik mõjutavad tema arengut. Arengufaktoreid   võib   jagada   bioloogilisteks   ja   sotsiaalseteks, sisemisteks ja välisteks, normatiivseteks ja mittenormatiivseteks jne. Sisemiste   mõjurite   all   mõeldakse   nn   bioloogilisi   faktoreid,   neid   mis mõjutavad   inimest   enne   tema   sündi   ja   nende   mõju   ei   ole   võimalik sünnijärgselt   enam   muuta   (kuigi   leevendada   on   võimalik).   Need mõjutused on algselt pärilikud. Näiteks teatud anded on sünnieelselt saadud pärilikul teel oma vanematelt. Väliste mõjurite all mõeldakse eelkõige   sotsiaalseid   arengufaktoreid.   Nendeks   on   erinevad ümbruskonna   mõjutused,   mis   on   täiendatud   kogemustega   oma välismaailmast   ja   iseendast

Arengupsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 ---------------------------------------  MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse sajand", mis tõlgiti kiiresti peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse. Inimene, kes polnud päevagi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

Kommentaarid (0)