Müra (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Müra 2
Mürataseme meetrilised mõõtmed 2
Psühhofüüsikalised näitajad 3
Ekvivalentne heli tase 4
Müra ja kuulmise kaotamine 5
Kuulmise mõõtmine 5
Lihtsad kuulmistestid 5
Audiomeetreid 5
Normaalne kuulmine ja kuulmise kaotus 5
Kuulmise kaotamise mõõtmine 6
Kuulmise kaotus kutsehaigusena 6
Ajutine kuulmise kaotus pideva müra tulemusena 7
Alaline kuulmise kaotus pideva müra tulemusena 7
Müra psühholoogilised efektid 8
Müra mõju tööle 9
Müra kaitse piirid 9
Jätkuv ja perioodiline müra 9
Müra agressiivsus 10
Müra mõjumise mõõtmine 11
Agressiivsus ja ühiskonna vastukaja 11
Müraprobleemide käsitlemine. 12
Müraprobleemi määratlemine. 12
Müra kontroll 13
Kontroll müraallika juures 13
Kontroll marsruudil 14
Kontroll vastuvõtja juures. 15
Kuulmise kaitse ja kõneline suhtlemine 16
Kõrv ja müra. 16
Kõrv 17
Kõrva anatoomia 17
Kokkuvõte. 18
Kasutatud allikad: 18


Müra


Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu , käegakatsutamatu. MÜRA, see tänapäevase elu painaja .
18. sajand tõi kaasa tööstusrevolutsiooni. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks saama, kui vabrikutöölistel tekkis kuulmiskahjustusi. Kuid isegi linnakodanikud , kes ei elanud vabrikute läheduses, kaebasid, et neil on aina raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist.
Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele.

Mürataseme meetrilised mõõtmed


Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. Need sisaldasid endas sagedus-vastus võrdlemise võrku. Iga võrk nõrgendas elektroo-niliselt kindla sagedusega heli ning andis kaalutud kogu helitugevuse taseme. Joonisel 1 on näidatud kõverate A, B ja C suhteline vastus ning vatuvõtukarakteristi-kud inimkõrvas. Nagu näha on C-skaalal kõigil sagedustel helitase peaaegu võrdne. B-skaala, mis oli algselt mõeldud väljendama karakteristikut, kuidas inimesed võivad reageerida keskmise intensiivsusega helidele. See on väga harva kasutusel. Kõige enam kasutatav on A-skaala, mida kasutatakse ümbruse müra mõõtmiseks. Paljud valjuse , mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad A-skaalal (ühikuks on dBA). Kolmest skaalast lähedasim inimkõrva vastuvõtukarakteristikutele on A-skaala.
Kuna A, B ja C-skaalast jääb väheks, on kasutusele võetud ka mõned meetrilised D- skaalad (rohkem kui 1 D-skaala). Skaalad on kavandatud mõõtma lennuki müra, kuid pole veel saavutanud täielikku rahvusvahelist aktsepteeritust ning praegu on vaid harva kasutusel väga spetsiifiliste mõõtmiste jaoks.

Joonis 1. Suhtelise vastuse karakteristikud A, B ja C helitaseme
meetrilised skaalad ja inimkõrva jaoks.(1, lk 590)

Psühhofüüsikalised näitajad


Valjus on subjektiivne või psühholoogiline kvaliteet, mis on seotud nii heli intensiivsuse kui ka sagedusega. Uurimustes on püütud avastada skaalasid või indikaatoreid, mis baseeruks heli füüsikalistele omadustele, mis omakorda mõõdaks selle psühholoogilist kvaliteeti, seega tuli kasutusele termin psühhofüüsikaline. Vanimate ja laiemalt kasutatavate psühhofüüsikaliste karakteristikutena tuleks esile tuua termineid “phon” ja “sone”. Metoodika, mida kasutatakse nende terminite defineerimiseks on sarnane teiste valjuse indikaatoritega ja sisaldab subjekte, mis sobivad helide võrdlemiseks soovitusliku tasemega subjektiivse valjuse tingimustes (või ühel juhul müra).
“Phoni” puhul esitasid Robinson ja Dadson (1957) subjekti 1000 Hz puhta tooni (baasheli) erinevatel helitugevustel ja seadis erinevad sagedused puhasteks toonideks (võrdlushelid) kuni võrdlusheli oli hinnatud samaks tugevuseks nagu baasheli. Võrdlusheli detsibellide tase salvestati. Nendest andmetest koostati vastavad kõverad, mis on esitatud joonisel 2. Iga kõver iseloomustab detsibellide määra erinevatel sagedustel, mis on hinnatud valjuselt võrdseks 1000 hertsise tooniga.

Joonis 2. Võrdse valjusega puhaste toonide kõverad. Iga kõver näitab heli intensiivsuse taset eri sagedustel sama valjuse juures. (1, lk 592)
Seega näitab phon meile erinevate helide subjektiivse samaväärsuse, kuid see ei ütle meile midagi erinevate helide suhtelisest valjusest. See tähendab, et me ei saa teada, mitu korda on 40 phon heli valjem 20 phon helist. Me teame, et see on valjem, kuid ei saa mõõta, kui palju valjem. Selle jaoks on meil vaja veel ühte mõõdupuud. Fletcher ja Munson (1933) leiutasid sellise skaala ja Stevens (1936) nimetas selle “sone”. Selle skaala arendamisel kasutati baasheli. Üks sone on defineeritud kui 1000 Hz 40 dB (see on 40 phon-i) tooni valjus. Heli, mis on kaks korda valjem kui baasheli on valjusega 2 sone-t, kolm korda valjem – 3 sone-t jne. Heli, mis on poole võrra vaiksem, on 0.5 sone-t.
Ventilaatorite tootjad USA-s varustasid oma tooted sone märgistusega, kahjuks aga polnud tarbijatel aimugi, mida see number väljendab. Et mingid suhtelised arvud välja tuua toodi tarbijatele näiteid nagu on esitatud tabelis 1.
Phonide ja sonede vahel on olemas suhe: 40 phoni = 1 sone ja iga 10 phoni lisamine kahekordistab sonede arvu. Näiteks 50 phoni = 2 sone, 60 phoni = 4 sone ja 70 phoni = 8 sone. Vastavalt 30 phoni = 0.5 sone, 20 phoni = 0.25 sone jne. Seega võime öelda, et 40 phon heli on 4 korda valjem kui 20 phon heli.
Tabel 1.
VALJUSE TASEME NÄITEID
Valjus
Müra allikas Detsibelli Sone
Elamus , vaikne 42 1
Majapidamisventilaator 56 7
Auto, 15m 68 14
“Vaikne” tehase ala 76 54
46-cm automaattreipink 89 127
Stants , 1m 103 350
Naelavalmistamise masin, 2m 111 800
Pneumaatiline neetija 128 3000

Allikas : Bonvallet, 1952, lk 43
On olemas veel üks heli valjuse mõõtmise indeks, mis on leiutatud phon’i ja sone täiendamiseks. Kaks mõõdet, analoogilised phon’i ja sone’ga on müra märgatav tase ( PLdB ) ja Mark VII sone (Stevens, 1972). On olemas samuti indikaatorid, mida kasutatakse mürarikkuse mõõtmiseks, mis ei ole sama mis valjus. Kaks mõõdet on (PLdB) ja noy. (Kryter, 1970). Algupärastest phon’ist ja sone’st erinevaid mõõtmeid kasutatakse suhetes võrdsete ja suhteliste mõõdete vahel.

Ekvivalentne heli tase


Heli intensiivsus varieerub ajast sõltuvalt. Lapse kisa muutub niutsumiseks ning haigutuseks. Läbi aastate on paljud üksikud mõõtmed välja pakutud ajast sõltuva heli mõõtmiseks. Käsitleme mõnda nendest, kui räägime müra tüütavusest. Tööstuse Kaitse Agentuur (1974)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Müra #1 Müra #2 Müra #3 Müra #4 Müra #5 Müra #6 Müra #7 Müra #8 Müra #9 Müra #10 Müra #11 Müra #12 Müra #13 Müra #14 Müra #15 Müra #16 Müra #17 Müra #18 Müra #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tonn1234 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Räägib erinevatest müra tekitajatest, ehitusel kehtivatest normidest jne
müra , ehitus , normid , müra taluvus

Mõisted

Sisukord

  • IHTSAD
  • KUULMISTESTID
  • UDIOMEETREID
  • UULMISE
  • KAOTAMISE
  • MÕÕTMINE
  • KAOTUS
  • KUTSEHAIGUSENA
  • JUTINE
  • KUULMISE
  • PIDEVA
  • MÜRA
  • TULEMUSENA
  • LALINE
  • ÄTKUV
  • PERIOODILINE
  • MÕJUMISE
  • GRESSIIVSUS
  • ÜHISKONNA
  • VASTUKAJA
  • ÜRAPROBLEEMI
  • MÄÄRATLEMINE
  • ONTROLL
  • MÜRAALLIKA
  • JUURES
  • MARSRUUDIL
  • VASTUVÕTJA
  • ÕRVA
  • ANATOOMIA
  • Müra
  • Mürataseme meetrilised mõõtmed
  • Psühhofüüsikalised näitajad
  • Valjus
  • Müra allikas
  • Detsibelli
  • Ekvivalentne heli tase
  • Müra ja kuulmise kaotamine
  • Kuulmise mõõtmine
  • Lihtsad kuulmistestid
  • Audiomeetreid
  • Normaalne kuulmine ja kuulmise kaotus
  • Kuulmise kaotamise mõõtmine
  • Kuulmise kaotus kutsehaigusena
  • Ajutine kuulmise kaotus pideva müra tulemusena
  • Alaline kuulmise kaotus pideva müra tulemusena
  • Kuulmise kaotus mittepideva müra tulemusena
  • Müra psühholoogilised efektid
  • Müra mõju tööle
  • Müra kaitse piirid
  • Jätkuv ja perioodiline müra
  • Müra agressiivsus
  • Müra mõjumise mõõtmine
  • Mõned faktorid, mis mõjutavad müra agressiivsust
  • Agressiivsus ja ühiskonna vastukaja
  • Tabel 4
  • Müraprobleemide käsitlemine
  • Müraprobleemi määratlemine
  • Müra kontroll
  • Kontroll müraallika juures
  • Kontroll marsruudil
  • Kontroll vastuvõtja juures
  • Kuulmise kaitse ja kõneline suhtlemine
  • Kõrv ja müra
  • Kõrv
  • Kõrva anatoomia
  • Kokkuvõte

Teemad

  • ÜRATASEME
  • MEETRILISED
  • MÕÕTMED
  • SÜHHOFÜÜSIKALISED
  • NÄITAJAD
  • KVIVALENTNE
  • KAOTAMINE
  • ORMAALNE
  • KUULMINE
  • PSÜHHOLOOGILISED
  • EFEKTID
  • MÕJU
  • TÖÖLE
  • KAITSE
  • PIIRID
  • AGRESSIIVSUS
  • ÜRAPROBLEEMIDE
  • KÄSITLEMINE
  • KONTROLL
  • KÕNELINE
  • SUHTLEMINE
  • KÕRV JA MÜRA
  • KOKKUVÕTE
  • ASUTATUD
  • ALLIKAD
  • Kasutatud allikad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
477
pdf
Maailmataju
1072
pdf
Logistika õpik
343
pdf
Maailmataju uusversioon
91
doc
Eksami konspekt
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !