Müügitöö põhivarad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Müügikorraldus terminid

MÜÜGIKORRALDUS 1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust 2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist k�

Majandus

18

docx

Kategooria plaani koostamine

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetööl KATEGOORIA PLAANI KOOSTAMINE Rühmatöö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku 2014 SISUKORD VALITUD KATEGOORIA ASUKOHA KIRJELDUS MÜÜGIKOHAS.....................4 KATEGOORIA MÄÄRATLUS JA ROLL....................................................................6 KATEGOORIA KAARDISTUS NING VÕRDLUS KONKURENTIDEGA...............8 KATEGOORIA HINDAMINE.....................................................................................11 KATEGOORIALE SOBIVATE STRATEEGIATE JA TAKTIKATE VALIMINE......14 KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE...................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................19 Oma

ostu-müügi juhtimine

4

docx

Kaupade käitlemine kaupluses

Kaupade käitlemine kaupluses 1. .Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine .Kaupade transport .Kaupade vastuvõtt .Kaupade hoiustamine .Kaupade müügiks ettevalmistamine .Kaupade väljapanek .Kaupade müük .Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 3. Saabuvad kaubad peavad vastama antud kaubagrupile omastele kvaliteedinõuetele. Kauba kvaliteedilisel vastuvõtul tuleb: - kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele; - kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust; - kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta; - kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks; - kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et ei toimuks külmaahela rikkumist. 4. Kaupade hoiustamisel tuleb jälgida, et: * kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta,

Müügitöö alused

24

docx

Praktika aruanne tööstuskauba kauplusest (sportland)

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011  SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud

Praktika aruanne

37

docx

TARBIJAÕIGUS

TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud ­ seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv ­ iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal

Õigus

7

doc

Erialane sõnastik

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon­ haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole 9. argument- tõestusvahe

Eesti keel

17

doc

Kaubandusettevõtte juhtimine

Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (kaubad) ja immateriaalseid (teenus

Kaubandus ökonoomika

4

doc

Müügujuhtimine

MÜÜGIJUHTIMINE 1.Teeninduse mõiste ja olemus Klienditeenindus ­ teenuse/toote tarbijani jõudmise protsess. Teenindus on oma olemuselt suhtlemine. Klienditeeninduse eelduseks on teenindaja pädevused (teadmised tootest/teenusest, müügitehnikatest, kliendist, psühholoogiast, oskused, motivatsioon) Klienditeeninduse kvaliteet on seotud ettevõtte organisatsioonikultuuriga ja teeninduskultuuriga. 2.Müügitehnikad ISIKLIKMÜÜK ­ on ostja ja müüa vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku või rühma ostustsust. Suhtluse müüja poolne eesmärk on toote esitlemine ja müümine, kontakteerutakse vahetult silmitsi. Müüja sammudeks on: a) otsida ja leida potentsiaalseid kliente b) teadvustada kliendi vajadusi c) näidata ja kirjeldada toote võimet rahuldada vajadust d) veenma toodet ostma ja kasutama Isiklik müük on sageli parim viis veenda inimesi mingit toodet muretsema Isikliku müügi eelis teiste müügivormide ees seisne

Majandus

Meedia

Kommentaarid (1)