Mõned majandus mõisted

s, amy

Mõned majandus mõisted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö.

Majandustegevus – kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg

Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad , seadmed , tööriistad jne)

Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess

Ceteris paribus - korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed.

Positivislik majandusteadus (positive economics )- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid .

Normatiivne majandusteadus – (Normative economics) Normatiivse analüüsi eesmärk on anda hinnang alternatiivsetele majandusinstitutsioonidele või antud institutsioonide toimimisele alternatiivsetes tingimustes. Normatiivse analüüsi puhul on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega.

Vead

-kompositsiooni viga (fallacy of composition ) st seisukoha, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes, eiramist;

-vale põhjuse viga (post hoc fallacy) st arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes.

Nõudlus ( demand )- nim sellist kaupade ja teenuste hulka (kogust), mida tarbijad soovivad antud ajaperioodil osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures soovitud hinda.

Pakkumine ( supply )- all mõistetakse sellist kaubakogust, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures.

Kogukasulikkus – rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest

Nõudlustabel (demand schedule)- peegeldab nõudluse koguse ja hinna vahelist seost ehk nõudluse struktuuri

Nõudluskõver (demand curve)- andes tabelis toodud andmed koordinaatteljestikku, saame nõudmise struktuuri kirjeldada ka graafiliselt.

Asendusefekt – ( substitution effect) – on üks osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (kaup mille hind tõuseb asendatakse teise kaubaga)

Sissetulekuefekt – ( income effect) - on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (alanenud hinnaga ost. rohkem)

Pakkumistabel – (supply schedule) Pakutava kaubakoguse ja selle eest nõutava hinna vahelist seost (struktuuri) saab vaadelda sarnaselt nõudluse struktuuriga antud kaupadele

Pakkumiskõver - (supply curve) Pakkumise struktuuri saab kujutada graafiliselt, kandes tabelis olevad andmed koordinaatteljestikku.

Otsene kulu (explit cost ) on tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks, näiteks töötajate palk, kulutused toormaterjalile jne

Kaudne kulu – (implict cost) mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral

Majanduskasum (Economic profit ) – on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi.

Koguprodukt – ( Total product) TP – on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang .

Keskmine produkt ( Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis

Piirprodukt – ( Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena

Püsikulu – (Ficed cost) FC – on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu

Muutuvkulu – (Variable cost) VC on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub

Piirkulu (MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu.

Kapatsiteet e tootmisvõimsus – tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu (ATC) on minimaalne.

Kulude ja tulude ringkäik joonis:

Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust.

Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + väljas tulnud tulu. Mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. (kodanikud ja ettevõtted)

Kulutuste lähenemisviis ehk tarbimise lähenemisviis :

Tarbimiskulutused - (C) on kõik aasta jooksul toodetud kaupadele ja teenustele kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused

Investeerimiskulutused - (I) on tootmisprotsessis pikema aja jooksul kasutatavatele püsikaupadele tehtud kulutused.

Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud :

Netoeksport (X ‑ M) näitab hüviste väljaveo ja hüviste sisseveo seisundit .

Sissetulekute lähenemisviis : SKP sissetulekute meetodil leitakse järgmiste komponentide summana.

Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest

Rent - tasu maa kasutamise ees

Intressid , mis hõlmavad intressi tulu pangadeposiitidelt, intressitulusid ettevõtte laenudelt ja muid investeerimistulusid.

Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu.

Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse.

Kaudsed maksud (Indirect taxes ) -( neto ). Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades.

Isiklik tulu (Personal income) – on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele kuuluvad siis ümberjaotatud maksud, mis makstakse välja mitmesuguste toetustena.

Tarbimine – ( Consumption ) C - on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks

Autonoomne tarbimine –(Autonomus consumption) - on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatava tulu suurusest . (Kodutu peab ka sööma)

Indutseeritud tarbimine – (Induced consumption) - on tarbimiskulutuste see osa, mis muutub kasvava tulu muutudes

Keskmine tarbimiskalduvus – (Average propensity to consume) APC - on antud kasutatava tulu osa, mis on määratud tarbimiskuludeks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhe APC = C/Yd (C – planeeritud tarbimiskulutused Y – kogutoodang)

Sääst (Savungs) S - on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks (Tulud – tarbimine) S= Yd – C Y- kogutoodang C – planeeritud tarbimiskulutused

Investeerimine (investment) I – on uue kapitali tootmis- ja akumuleerumisprotsess

Tasakaal lihtsas majandusmudelis - Tasakaalutingimuse kujutamiseks kasutatakse alati 45-kraadise tõusuga joont. Kõik sellel joonel asuvad punktid vastavad tasakaalutingimusele Y = E. Juhul, kui kogukulutuste kõver on allpool tasakaalujoont, on EY, st varud hakkavad suurenema ning tootmist tuleb vähendada. Kui kogukulutuste kõver on ülalpool tasakaalujoont, siis EY, st varud hakkavad vähenema ning tootmist tuleb suurendada.

Inflatsioon (Inflation) – üldine/keksmine hinnataseme tõus. (Kõik hinnad ei pea tõusma)

Inflatsioonimäär (inflation rate) – on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega.

Inflatsiooni mõõtmise vahendid:

Tarbijahinnaindeks (consumer price index) CPI - nn keskmise tarbijate tarbimiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks , mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis

Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI – on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud.

SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal ) x 100

Nõudlusinflatsiooni teooria – Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset)

Kuluinflatsiooniteooria – on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga – hinna spiraal , palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni.
Valemid
Kogukulu TC
TC=FC+VC
FC-püsikulu
VC-muutuvkulu
A=keskmine
TP – koguprodukt
T= kogu (total)
ATC=TC/TP
AFC=TFC/TP
AVC=TVC/TP
Keskmine tarbimiskalduvus APC
APC = C/Yd
C – planeeritud tarbimiskulutused
Y - kogutoodang
Sääst S
S= Yd – C
Y- kogutoodang
C – planeeritud tarbimiskulutused
Kogukulutuste (E) leidmiseks summeeritakse kõik kulutuste komponendid.
SKP = E = C + I + G + (X ‑ M)
C - Tarbimiskulutused
I - Investeerimiskulutused -
G - Avaliku sektori kulutused
X ‑ M - Netoeksport lahutatakse hüviste ekspordist (X) hüviste import (M)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

amy s Õppematerjali autor

1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö.
2) Majandustegevus – kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg
3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne)
4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess
5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed.
6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid.
7) Normatiivne majandusteadus – (Normative economics) Normatiivse analüüsi eesmärk on anda hinnang alternatiivsetele majandusinstitutsioonidele või antud institutsioonide toimimisele alternatiivsetes tingimustes. Normatiivse analüüsi puhul on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega.

mõisted majandus ainetöö

Sarnased õppematerjalid

doc

Majanduse aluste mõisted

Mõisted 1) Ressursid Resources -On kõik vahendid (maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks 2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs 7) Normatiivne majandusteadus - Normative economics - On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitikad

Kaupluse müügitöö korraldus

docx

Nimetu

Kauba hinna muutumisel vajavad tootjad tootmise ümberpaigutamiseks aega. Sellega seoses eristatakse kolme perioodi: · Hetkeperiood, situatisoon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud · Lühiperiood, ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades · Pikk Periood, ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad tuturel tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendad ning mõned firmad harust lahkuda. Elastuse mõistet kastutatakse ka maksukoormuse kandja analüüsimiseks. Hinnast peaaegus sõltumata kannab suuremat maksukoormat osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. Tootmine ja kulud (34-42) Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa eninevaid hüviseid. Printsiip, mis määrab ära firma käitmise on kasumi maksimeerimine.

Kategoriseerimata

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

· 1 sissetuleku mitteelastne. Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib

Micro_macro ökonoomika

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

planeeritud avaliku sektori kulutused (G); 4) planeeritud netoeksport (XM) Kogunõudluse mudeli eeldused: 1) eeldame, et tegemist kahesektorilise majandusega (majapidamised ja ettevõtted); 2) eeldame, et tegelikud ja planeeritud tarbimiskulutused langevad kokku (st kõigi tarbijate tegelikud kulutused on lõppkokkuvõttes sama suured kui planeeritud kulutused). Majanduse tasakaal Kui kahesektoriline majandus on tasakaalus, siis tegelik kogutoodang (SKP=Y) võrdub kogunõudlusega (AD). Seega, SKP=Y=AD Kogunõudlus kahesektorilises majanduses Kogunõudlusega võrduvat kogutoodangut (Y) võib kajastada kogunõudluse komponentide kaudu. Seega, kahesektorilises majanduses Y=C+Id. Kasutatav tulu (Yd) Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit ja järelikult makse ja tulusiirdeid, kasutatakse kogu rahvamajanduses loodud tulu (Y) majapidamiste ja ettevõtete poolt ära

Kategoriseerimata

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2

Matemaatika

doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik maj

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele Vale põjuse viga kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele. Turumajandus majandus, kus resursse jaotavad eraisikud PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb

Micro_macro ökonoomika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Mõned majandus mõisted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Majanduse aluste mõisted

Nimetu

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti