Mõned Eesti muuseumid (0)

5 VÄGA HEA
 
Eesti Meremuuseum
SISUKORD
Eesti Meremuuseum
EESTI LOODUSMUUSEUM
Muuseumist
Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi
keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi
Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina.
Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996,
83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr
57).
Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla,
fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale.
Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna
tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2.
Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutuses
olev pind. Tulevikule mõeldes kujutame ette tunduvalt suuremat loodusmuuseumi, kus külastaja
võib Eestimaa looduse mitmekesisusest palju täiuslikuma ettekujutuse saada, kus leiavad koha
atraktiivsed väljapanekud keskkonnakaitsest, üldbioloogilistest teemadest, muu maailma loodusest
jm ning kus oleks võimalik luua tingimused ka erivajadustega külastajatele, mis meil praegu
puuduvad.
Muuseumi ajalugu
Eesti Loodusmuuseumile panid aluse XIX sajandi loodusteadlased.
1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) muuseumi, mis 1864. aastal nimetati
ümber Provintsiaalmuuseumiks, üheks oluliseks tegevussuunaks oli ka looduse uurimine. Eriti
tähtsaks muutus see 1872. aastast alates, kui EKÜ presidendiks valiti Aleksander von Pahlen (1820­
1895), kes oma kiindumuse tõttu loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele.
A. von Pahleni, geoloog Aleksader Keyserlingi ning akadeemik Friedrich Schmidti juhtimisel loodi
1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi
loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt
eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja
eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud
kogudena võib mainida dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste, F. J. Wiedemanni
kodumaiste kivististe, A. T. von Middendorfi haruldast Siberi mineraalide ja akadeemik K. E. von
Eesti Meremuuseum
Baeri mitmekesist kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis
1911. aastal koliti muuseumile ostetud majja Kohtu tänaval. Kavas oli kogu Provintsiaalmuuseumi
edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja
kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse
sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese
maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi
passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini
kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal
jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926.
aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) ­ seega
pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920.
aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist
,,teadmisväärsele kogu maailmast".
1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Mõned Eesti muuseumid #1 Mõned Eesti muuseumid #2 Mõned Eesti muuseumid #3 Mõned Eesti muuseumid #4 Mõned Eesti muuseumid #5 Mõned Eesti muuseumid #6 Mõned Eesti muuseumid #7 Mõned Eesti muuseumid #8 Mõned Eesti muuseumid #9 Mõned Eesti muuseumid #10 Mõned Eesti muuseumid #11 Mõned Eesti muuseumid #12 Mõned Eesti muuseumid #13 Mõned Eesti muuseumid #14 Mõned Eesti muuseumid #15 Mõned Eesti muuseumid #16 Mõned Eesti muuseumid #17 Mõned Eesti muuseumid #18 Mõned Eesti muuseumid #19 Mõned Eesti muuseumid #20 Mõned Eesti muuseumid #21 Mõned Eesti muuseumid #22 Mõned Eesti muuseumid #23 Mõned Eesti muuseumid #24 Mõned Eesti muuseumid #25 Mõned Eesti muuseumid #26 Mõned Eesti muuseumid #27 Mõned Eesti muuseumid #28 Mõned Eesti muuseumid #29 Mõned Eesti muuseumid #30 Mõned Eesti muuseumid #31 Mõned Eesti muuseumid #32 Mõned Eesti muuseumid #33 Mõned Eesti muuseumid #34 Mõned Eesti muuseumid #35 Mõned Eesti muuseumid #36 Mõned Eesti muuseumid #37 Mõned Eesti muuseumid #38 Mõned Eesti muuseumid #39 Mõned Eesti muuseumid #40 Mõned Eesti muuseumid #41 Mõned Eesti muuseumid #42
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liinaa Õppematerjali autor

Lisainfo

Wordi esimene koduülesanne, IT\\\'s
Eesti muuseumid , muuseumid , arvutid

Dokumendis esitatud küsimused

  • MIKS LEMBIT ON VÄÄRTUSLIK JA UNIKAALNE ?

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

40
docx
528
doc
1072
pdf
204
pdf
222
doc
132
doc
176
doc
180
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto