TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l)
hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv. Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja valida mis on sinu jaoks kõige lähedam, aga ikka see kõige õigem vastus tuleb otsida oma südamest. Süda ütleb sulle mida sa tunned. Osad inimesed kuulavad enda aju. Inimese ei usalda Kõik räägivad armastusest
Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud Sm-l ja Pr-l aga kumbagi keelt ei oska. Väga akadeemilised teosed. Ei unusta oma esmast ülesannet: ,,lasta temal mu kõigis kõnedes ja meedias kõneleda." Teoloogia on temale viis vastata jumala kõnele. Tõstab mõistuse usu kõrvale. Filosoofia väljendub juba jumala loomiskorras. Jumal ise on ju varustanud inimese mõistusega. Jumal on teaduste isa. Kaks erinevat tunnetuse viisi: tunnetus läbi loomuliku mõistuse; tunnetus läbi usu. Üks on alt, teine ülalt, Üks ise, teine läbi Jumala tunnetatud
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
füüsiline vajadus. See kõrvutub armastusega. Suguiha viib eksiteele, et himu ongi armastus. Seal on segatud hullus. Hiljem võivad inimesed tunda isegi enam võõrandatuna. Erootiline armastus võib olla vaid tahteakt ja individuaalne kütkestatus. Enesearmastus mida rohkem inimene end armastab, siis teisi vähem. Enesearmastus on egoism. Aga kui enesearmastus on halb, siis järeldub, et omakasupüüdmatus on voorus. Ainult omakasupüüdmatu olles elab teistele ning ise on õnnetu. Võime armastada ja rõõmu tunda on halvatud, tahe on varatud tugev enesekesksus. Jumalaarmastus jumal peab olema ihaldatuim ja kõrgeim. Inimest arengut looduse rüpest ehk jumalast võib võrrelda eraldumisega emast. Ema on jumalaga niisiis seotud. Ema on tingimusteta armastus, kaitsev jms. selle puudumine tekitab tunde, et oleme looduses eksinud. Isaarm sõltub kuulekusest, nõudmiste täitmisest. Isa-ema armastuse olemuse määrab 1 aspekt küpsus, mille inimene on saavutanud, see peegeldub tema
Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. Iga inimese mälu on tema erakirjandus . Sõda on kõikide asjade lisa. Kõik, mida saab raha eest osta on odav. Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda
(R. Silverberg) *Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. (V.Hugo) *Omnia vincit amor: et nos cedamus amori! (Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele) *Pilgud on esimesed armastuskirjad *Poiss: kas sa mulle oma MSN-i ei tahaks anda? tüdruk: ei poiss: miks? tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... *Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada. ( Oscar Wilde) *Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) *Armastus on kõige suurem vägivallatseja: ta tahab endale kas kõike või mitte midagi. *Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) *Ainult üllad hinged väärivad armastust. *Armasta naerdes, kuid ära naerdes armasta.
Armastus ei sure, vaid sul on tahe see tappa. Kui sooviksime, siis saaks armastust ka sinisest taevast... Kui mõõdetakse partneri igatsaamu, siis pole tegu armastusega. Pigem lihtsalt kadedus. Kadedus on kahe objekti vahel, tekitatud ühe objekti poolt ja suunatud teisele. Kadeduse ajendiks on hirm... Hirm kaotada seda, mis me arvame, et meil on. Inimene kardab kaotada objekti, keda ta ihaldab. Armastad, siis pole objekti. On vaid tunded, mis on suunatud teatud suunas. Teine inimene, keda armastada, on nagu konkreetne abivahend millegi suurema suunas. Abivahend, mida austatakse ja usaldatakse, kuid mida ei hoita kinni. 'Armukadedusest' saakski umbes nii lahti, nagu seal lingis on öeldud: lase asjadel oma teed minna. Lihtsalt ärme kadetseme seda, mida me arvame, et me oleme kaotamas. Ja me oleme kindlasti ainukesed, kes selle kaotavad, seepärast peabki armastusest nii kramplikult kinni hoidma. Et äkki teistel on ja ma olen ainuke imelik, kel pole. Mida valgem/puhtam on
p teadis, et inimesed võiksid selle temalt kõik uuesti ära võtta- p küll otsis meeleheitlikult teisi inimesi, kuid alateadvuslikult kartis neid. Näiteks seadis p kohe alguses jahimaja ümber, et oleks turvalisem tunne ning tassis püssi retkedel kaasas. Üks osa sellest hirmust oli ühiskonnas sissejuurutatud mõte inimesest kui potentsiaalsest mõrvarist, teine osa oli aga hirm, et inimeste naasmisega p ellu, kaob sealt uuesti igasugune armastus (''Pole olemas kaunimat tunnet kui armastus. Oleks ainult õigel ajal osatud aru saada, et nimelt selles peitubki meie ainus ja kordumatu võimalus ning ainuke lootus paremale elule. Mõistus ei võta, miks pidime minema just vale teed.''). P kahtles sügavalt kaasinimese võimes armastada, kuid siiski oli temas lootust (sellepärast nägi haiguse ajal hallutsinatsiooni oma mehest) ja inimesevajadus painaski teda just vajadusest tõelise armastuse järele, mis esineb ainult kahe inimese, mitte inimese ja looma vahel.
lunastust. Vennaarm põhinebki kogemusel, et me kõik oleme üks. Selleks, et seda samasust kogeda, on vaja läbi välise jõuda sisuni. Kui ma teist inimest pealiskaudselt tunnetan, siis tunnetan peamiselt erinevusi: seda, mis meid lahutab. Kui ma tungin sisusse, siis tunnetan meie samasust, saan teadlikuks vennalikkuse olemasolust. Vennaarm on kõigepealt armastus abitu, vaese ja võõra vastu. Omaenese liha ja verd armastada ei ole mingi saavutus. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Kaastundest abitu vastu tekib inimeses vennaarm ning armastusest enese vastu armastab ta ka seda, kes vajab abi: nõrka, ebakindlat inimolendit. 8 1.2.2 Emaarm Emaarm on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Kuid lapse elu jaatamisel on kaks
palju argumente selle sisu üle läbi aegade. Paljud inimesed on andnud oma parima, et 1 määratleda selle nähtuse olemust aga iga inimene paneb individuaalse tõlgenduse seega eelnev ei saa olla mingit moodi objektiivne mõiste "armastus". Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast, mis oleks täis armastust
hing võiks teostada oma missiooni Maa peal. 13. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. 14. "Isegi kui oled õigel teel, aetakse sind ikkagi alla, kui sa sellele lihtsalt istud." - Will Rogers 15. "Meie ei ole inimesed vaimsel teekonnal. Me oleme vaid vaimsed olendid inimlikul teekonnal." - Stephen Covey 16. "Tõde on jumalate jook, see on liiga kange inimese jaoks. Ja sellepärast ei pea temale mitte tõtt rääkima, vaid teda tuleb armastada." - A.H. Tammsaare 17. "Maailm on täis tarkusi, mida me võime küll teada, kuid millega me enamasti kunagi midagi ei tee, sest meil pole piisavalt püsivust või lihtsalt jõudu, selleks et neid kasutada. Ja sellised teadmised, tähendused, seosed pole iseenesest mingi vägi." - Argo Moor 18. Otsekohe, kui teate täie kindlusega, et miski muu ei või põhjustada teile muresid, kui vaid teie enda meelepete, ei võta te enam tõsiselt oma himusid ja hirmusid, oma mõtteid ja vaateid,
Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve) a. kui x armastab y, siis y on "ilus" b. x armastab y's ilu, ei midagi muud c. igas tervikinimeses on ka inetust d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus. Alkibiadese lugu näitab aga sellist inimest raidkujuna: kahte korraga ei saa - inimeske jääda ja sokraatiliselt armastada. Agathon kiidab Erose ilu ja tarkust ja seda, et tänu temale on jumalate seas rahu, kunstimeisterlikkust jms. Sokrates hädaldab, et tema arvas, et ülistuskõnedes räägitakse tõtt ja räägib oma tõe. Tõestab, et Eros oli kole ja halb
Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust Hea sõprus jätab jäädava mälestuse Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on.
ega aeg. Enesearmastus on üks inimarmastuse osa. Kui meil pole kaaslast, kellesse me armunud oleme või keda me armastme, siis ei pruugi keegi olla meile kallim kui me ise. Sellisel juhul sarnaneme me paljuski Narcissusega Ovidiuse tuntud müüdist, kauni noorukiga, kes suri, leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist
ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. ,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne tung, armastus üksiku vastu annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb Erose ülistamiseks, kõik räägivad oma isiklikust kogemusest, ainult Sokrates näeb üldist pilti. Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille tulemusena jõutakse ühiselt arvamuseni, et armastatakse ja ihaldatakse seda, mis endal puudub, seega ei saa Eros ise ilus olla, kuna ta armastab kauneid asju. Ülejäänud kõne ehitab üles ammusele vestlusele Diotimaga. Kui ei ole ilus, ei tähenda kohe, et on inetu,
Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes.
Kristlik ainuvõimu doktriin Kuningas Jumala poolt seatud, tema võim Jumala and: · Vastutav Jumala ees: ülesandeks rahu. · Paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. · Kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. Paternalism · Monarhia eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad vabaduse vabatahtlikult. · Absoluutne monarhia Piibli toel: 1. Jumal andis maailma Aadamale valitsed 2. Esimese isa järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus (pärimisprintsiip) Renessanss (15.-16. saj) Montaigne Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. Sõprus on müsteerium seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris Enamik inimühendusi põhineb naudingul/kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja
Alternatiiv: saavutada individuaalselt Lootus asendada... Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents… Suurim “raskus” on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu ausa võistlusega, mis toitub positiivsetest eeskujudest (emulatsioon) Kas võimalik vabaneda?-> võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid Ühilduv filantroopia ideaaliga vabastab Romantiline au Symposioni meetod Pinged indiviidi ja kollektiivi vahel Iga osaleja kõneleb armastusest
inimeste abil oma nõrkuste, puuduste ja prototüübist erinemise elimineerimise poole, et need vead kestma ei jääks ega areneks täielikuks ebanormaalsuseks lapses, kes kasvama hakab." Samuti peab aga Schopenhaurei tõdema, et sobilikkus ja kirglik armastus käivad haruharva käsikäes. Schopenhauer on hea lohutaja murtud südametele. Filosoofi käest on võimalik leida lohutavat teadmist, et valu on normaalne. Mitte keegi pole loomupäraselt selline, et teda ei saaks armastada. Aga ärapõlgajatele tuleks õppida andestama. ,,Pimedusse süüvimise perioodide vahel tuleks alati püüda muuta pisarad teadmisteks." Friedrich Nietzsche arvates on iga sorti raskused alati teretulnud. Seda soovis ta ka oma sõpradele: ,,Sellistele inimestele, kes minusse kuidagi puutuvad, soovin ma kannatusi, hüljatust, haigust, jõhkrat kohtlemist, alandust ma soovin, et nendele ei jääks tundmata sügav enesevihkamine, iseenda umbusaldamise piin, võidetu viletsus
· Kuidas on see võimalik? Platoni teose Pidusöök vastus: suurim ,,raskus" on seksuaaltung, armastus üksiku vastu. See tung annab inimese juhuse meelevalda, enam ei sõltu temast endast, kas ta suudab oma tungi realiseerida ja saavutada see, mida ta ihaldab. See juhuslikkus ongi problemaatiline. Kas sellest on võimalik vabaneda? Jah ja ei. Ei ole võimalik vabaneda armastusest kui sellisest, kuid on võimalik armastada seda, mis ei orjasta, vaid mis vabastab. Peab suutma jõudma teistlaadi armastuseni. · Pidusöögi meetod: · Iga osaleja kõneleb armastusest. Platon näitab, et kõik teevad seda oma kitsast vaatepunktist või kogemusest lähtuvalt, üksnes Sokrates esitab need ideed nähes tõelist armastust. Samas isiklik lugu võib avada veel midagi (Alkibiadese kõne purjus)
“...ei näe, kuidas mina kasvan ainult ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul suva, ma muutun aina ilusamaks, sinu pärast ma nukkun..” Autori arvates teevad tunded ainult haiget ning seetõttu on turvalisem armastada ilma tunneteta, sest kui tegemist on keelatud armastusega ja tunded üle pea keevad, muutuvad inimesed vihaseks. Vihastades võivad inimesed aga öelda asju, mida nad hiljem kahetsevad. “Ma tahan sind armastada iga päev nagu hull, avalikult ja salaja, aga ma ei tohi ja sellepärast, just sellepärast et ma isegi tean, et ma üldsegi ei tohiks, kutsun ma sind litsiks, joodikuks, mängusõltlaseks, liiberdajaks, haigeks värdjaks…” Samas on armastamine inimeste loomuses ja sinna ei saa midagi parata. “Ma tahan sind iga päev armastada, sa kuradi haige inimene, see pole minu valik, see on lihtsalt niimoodi loodud..”
Platoni Vabariik: ideaalne linnriik armastusel ja veresidemetel pole rolli seega: meelelistest ihadest vabanemine Kas selline linn on teostatav? Alternatiiv: saavutada individuaalselt Kuidas see on võimalik? Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus Suurim "raskus" on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu. Juhuse meelevald Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei: võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas.
Hing saavutab · "See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see selles rahu ja selguse. tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see · Selline armastus on kõrgeim sisaldades endas teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu kõik teised. Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune, · CARITAS JA CUPIDITAS mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu · Kõigil inimestel on võime armastada AMOR. See mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on On kirg, mis langeb kokku inimese sisemise täis iga liiki asju... Jooksen kõige selle keskel, tahtega. lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul
paigale. Seetõttu tuleb välja, et armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega rumal, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust, st vahepealolekut. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Ent miks siis kõik inimesed kogu aeg ei armasta? Asi on selles, et armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehakse. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta poleks midagi. Ent vähesed teavad, mida nad lõppkokkuvõttes tegelikult ihaldavad. See on hüve idee või ilu idee. See, mis on tõeliselt kaunis, peab olema hea, ja see, mis on tõeliselt hea, peab olema kaunis. Kes näeb, et kehaliselt inetu inimene on hea, see näeb, et ta on kaunis. Inimene peab jõudma
283. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 284. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 289. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 290. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi 291. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296
18. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 19. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 20. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 21. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 22. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 23. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 24. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi 25. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 26. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 27. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 28. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 29. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 30
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
/---/ ,,,,Oli kord laine, kes armastas kaljut kusagil meres, ütleme Capri lahes. Ta kohises ja vahutas kalju ümber, suudles teda päeval ja öösel, embas teda oma valgete kätega. Ta halas ja itkes ja anus, et kalju tema juurde tuleks; ta armastas ja hellitas teda ja õõnestas teda seejuures aegamisi, kuni see ühel heal päeval enam vastu ei pidanud, kokku varises ja laine embusse vajus." /---/ ,,Ja siis?" küsis Joan. ,,Ja ühtäkki ei olnud enam kaljut, kellega mängelda, keda armastada, kellele kurta. Oli vaid kivikamakas merepõhjas, voogudesse uppunud lelu. Ja laine oli pettunud, tundis, et teda on petetud ja otsis endale uue kalju." ,,Ja siis?" Joan vaatas talle umbusklikult otsa. ,,Mida see siis ütleb? Kalju oleks pidanud jääma kaljuks." ,,Seda ütlevad lained alatasa. Aga kõik liikuv on alati tugevam sellest, mis ei liigu. Vesi on tugevam kui kalju."" Lk 189,,,,Armastus ei ole tiik, kus sa alati oma peegelpilti näha võid, Joan. Armastusel on tõusud ja mõõnad
tähendab seda minu jaoks ka seda, et ma ei laseks enda üle võtta võimust sellisel tundel nagu vihkamine ja viha. Endas tuleks leida tasakaal ja rahu, et mitte öelda välja seda, mida hiljem üle mõeldes ei pruugigi nii näha, sest tegelikult ma ei saa vihata 3 kedagi, keda ma armastan. Ja tõesti tuleks olla õnnelik ja tänulik selle üle, et mul kõik füüsilised asjad toimimas ja mu ümber on inimesed, keda hoida ja armastada. Hetke emotsioonid on küll head, kuid vahel on targem nad hoida vaos. Teiste vihkamine hävitab kõige rohkem meid ennast ja kui ma tõesti lahkun inimesest vihameeles, siis küllap ei suudaks ma hiljem endale andestada, et ma lahkusin enda jaoks valesti. Nii hea on ära minna, kui ma tean, et lahkuminek oli rahumeelne vaatamata õhku jäänud või pooleli jäänud vihastamisele ja tülile. Ma olen näinud vanades vene filmides, et inimestel on olnud komme istuda enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
