Mõistete seletav sõnastik-pikk (1)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
Mõistete seletav  sõnastik
Abiootilised    (keskkonna)tegurid  –   organisme   ümbritsevast   anorgaanilisest   (eluta)   maailmast   tulenevad 
ökoloogilised tegurid. 
Adaptatsioonadapteerumine  – organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see 
tagab   paremini   isendi   või   liigi   säilimise   ja   populatsiooni   arvukuse   suurenemise.   A.   tagajärjel   suureneb 
organismi   ja   keskkonna   kooskõla,   tekib   võimalus   uut   tüüpi   toidu,   uute   elupaikade,   signaalide   jms. 
kasutuselevõtuks,   suureneb   organismi   elutegevuse    tõhusus .   A.   võib   toimuda   nii   organismi   elu   jooksul 
( kohanemine  e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel ( kohastumine  e.  evolutsiooniline  a.). A-ks 
nimet. ka kohastumise tulemust – kohastumust. 
Aerotank  –   aeratsioonikamber,   kus    reovesi    kontakteerub   aktiivmudaga   või   täpsemalt   mikroorganismide 
biomassiga.    Mikroorganismid    kasutavad   reovee   orgaanilist   ainet   oma   elutegevuses   ja   uue   rakumassi 
sünteesiks. 
Agro ökoloogia  (põllumajandusökoloogia)  – ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes 
avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse 
mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on 
kultuurtaimekoosluste   biotsönootiliste   seaduspärasuste   kasutamine   nende   produktiivsuse   ja 
iseregulatsioonivõime   suurendamiseks   ning   mulla   viljakuse   säilitamiseks,   ka    biotõrje    rakendamine.   A. 
tähtsaim   väljund   on   mahepõllunduse   (taimede   väetisevajaduse   katmine   looduslikes   protsessides 
moodustuvate toitainetega ning taimekaitse  tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. 
Agroökosüsteem   –  kultuurökosüsteem , mille on loonud inimene saagi  kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. 
iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende 
mulda   tagastamise   üle,   isereguleeruvuse   puudumine   ja   kultuurtaimeliikide   (v.a.   suurema   osa   kõrreliste 
heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. 
Aianduslik   looduskaitse  –   s.   o.   unikaalsete   aianduslike   monumentide,   vanade   puude   ja   haruldaste 
taimekollektsioonide säilitamine. 
Aineringe  – ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfää rist  teise. A. maht – iseloomustab 
aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus – näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, 
a. aeg – aineringe toimumise (uuenemise) aeg. 
Aklimatiseerumine  –a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) 
kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine 
põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. 
Aktiivmuda  – orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, 
mis tekib reovee õhustamisel  aktiivmudapuhasti  õhutuskambris. 
Aktiivmudapuhasti – biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on 
õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad  elutingimused  
orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda 
juhitakse tagasi õhutuskambrisse. 
Albeedo  – maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 
Allelopaatia   – eri liikide taimede vastastikune  mõjutamine  keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada 
taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. 
Allogeenne  suktsessioon  – koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi  välistegurid  – nii looduslikud 
kui  inimtekkelised
Alumine taluvuslävi – ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. 
Anabioos  (kr. anabiosis – taaselustumine) – organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et 
nähtavaid   eluavaldusi   ei   ole.   Anabioosis   on   sageli    mikroobid    ja    ainuraksed ,   nad   elavad   nõnda   üle 
ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, 
eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure. 
Anabioosiga on palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam 
pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne  elutegevus  jätkub. 
Analüüs (kr.  analysis  – lahutamine, liigendamine) – teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises 
või  tegelikus  lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne 
analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b)  kvantitatiivne  analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse 
v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks
Antagonism – organismide (pms. mikroobide) olelussuhe, milles üks liik kannatab teise elutegevuse läbi. 
Antibioos   – organismide  (pms.) mikroobide suhe, mille puhul  üks liik mõjub teisele pärssivalt  eritiste või 
laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism
Antropofiilne – inimlembene, inimese loodud olusid eelistav (liik). 
Antropogeeenne  – inimtekkene, inimloodu. Kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja 
loomaliikide elukeskkonna mumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses. 
Areaal  e. levila – mingi taksoni või süntaksoni esinemisala ( territoorium  või akvatoorium) Maal. Liigi areaal  
hõlmab   kõigi   liigi   populatsioone   (ei   arvestata   üksikute   hälbinud   idite   leide).   Võib   koosneda   mitmest 
lahusosast   e.   arellist.   Inimtegevusest   mõjustamata   areaali   nimetatakse   primaarseks,   inimtegevuse   mõjul 
otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid 
alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. 
Areng  – biosüsteemi kvalitatiivsete, ajas seaduspäraselt  üksteisele järgnevate  järkude (faaside, staadiumide) 
läbimine. Isendi a. on ontogenees , liigi evolutsiooniline a. fülogenees . Arengutsükkel, sama mis elutsükkel. 
Arvukus  –   liigi   isendite   arv   areaalis   (liigi   a.)   vm.   kindel   ala   (populatsiooni   a.)   A-t   iseloomustavad 
asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja  katvus
Asustustihedus  – iseloomustab arvukust, liigi isendite arvu areaalis vm. kindlal alal (isendite arv pinna või 
ruumiühikus). 
Atmosfäär   –  õhkkond,   Maad   ümbritsev  õhukiht.  A.   pöörleb   ja   tiirleb   koos   Maaga.   A.   ülapiiriks  peetakse 
tinglikult, hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal, kõrgust 1000–1200 km, mass on 5,3*1015 
t, 99% sellest kuni 36 km kõrgusel. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse sfäärideks. Esimene 
on  troposfäär . Sellele järgneb elu säilimise seisukohalt eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 10–
50 km kõrgusel paiknev  osonosfäär
Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi  sisetegurid . A. s. 
algab   esimeste   organismide   saabumisega   asustamata   elupaika   ja   kestab   mitme   järgkoosluse   vahetudes 
suhteliselt püsiva oleku – kliimaksi – kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat 
toimet:   muutunud   tingimustes   osutuvad   konkurentsivõimelisemaks   uued   liigid   ja   hakkavad   vanu   välja 
tõrjuma. 
Autotroofid  ( produtsendid )  – organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid (sahhariide, lipiide, valke, 
vitamiine)   võivad   ise   lihtsaist   ühendeist   (süsinikdioksiidist,   veest,   mineraalsooladest,   ammoniaagist) 
sünteesida.   Selleks   saavad   nad   energiat   kas    mineraal ühendeist   (näit.   nitrifitseerivad    bakterid )   või 
päikesekiirgusest (rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid). 
Autökoloogia   –   organismiökoloogia,   liigi   (seda   esindavate   isendite)   ja   keskkonnategurite   suhteid   uuriv 
ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi 
(näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). 
Avasüsteem  – lahtine süsteem, mis vahetab oma ümbrusega nii ainet kui energiat ja võib seepärast massilt ja 
energiavarult kasvada või kahaneda. A. on näiteks läbivooluline järv. Kõik biosüsteemid on oma olemuselt 
avasüsteemid. 
Atmosfääri saastumise  all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud 
aineid,   mille   kontsentratsioon   ületab   tavapärase   pikaajalise   keskmise,   või   ainetega,   mida   atmosfääris 
tavaliselt ei esine. 
Bakterimass  – kõigi bakterite kogumass. 
Barjäär   e. levimistõke  – geoökoloogias  kahjulike ainete liikumist pidurdav kultuurmaistu maastikuelement 
(näit. põllukaitsepuistu. 
Biofaagid  –   loomad,   kes   toituvad   elusaist   taimedest   (fütofaagid),   seentest   (mütsetofaagid)   või   loomadest 
(zoofaagid).  Vastand  on saprofaagid. 
Biofillter  –   reovee   bioloogilise   puhastamise   seade   (kasut.   a-st   1893),   kus   orgaanilist   ainet   lagundavad 
mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades 
biokile
Biogaas   –   orgaanilise   aine   anaeroobsel   käärimisel   tekkiv   (0,4–0,5   m3/kg)   peamiselt   metaanist   (2/3)   ja 
süsinikdioksiidist   koosnev    gaas .   Biogaasi   saamiseks   kääritatakse   rohkesti   orgaanilist   ainet   sisaldavat 
substraati   (reoveepuhastussetet,   läga)   kinnises   anumas   (metaanitankis,   biogaasigeneraatoris)   kindlal 
temperatuuril. B-i  kütteväärtus  on 20–25 Mj/m3 (4000–6000  kcal /m3). 
Biogeenid   – biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. 
Tähtsaimad   b-d   on   fosfori-   ja    lämmastikuühendid .   Nende   ühendite   tavalisest   suurem   kogus   põhjustab 
veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus,  kalad  surevad; 
laguproduktid   tekitavad   teisest   veereostust.   B-d   satuvad   veekogudesse   tööstuse   heitvetega,   asulate 
heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. 
Biogeograafia  –  on  bioloogia  ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) 
levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne 
haru on arealoogia e. areaalide  uurimine
Biogeokeemiline    tsükkel   –   osa   looduse   aineringest,   ainete   (peamiselt   keemiliste   elementide)   liikumine 
anorgaanilisest   loodusest   läbi   organismide   tagasi   anorgaanilisse   loodusesse.   Eristatakse   kahte   põhilist 
aineringet: suurt ja väikest. 
Biogeotsönoloogia –  teadusharu , mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide 
(mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi  ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, 
energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 
Biogeotsönoos    (V.N.   Sukatsev)  –   looduslik    kompleks ,   millesse   kuuluvad    elukooslus    ( biotsönoos )   ja   selle 
elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja  biotoop  on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu 
vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi  erijuht, mille territoriaalse  ulatuse määravad 
taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. 
Bioindikatsioon  – keskkonnaseisundi ja -olude muutumise  iseloomustamine  organismide – bioindikaatorite – ja 
nende   tunnuste   (vitaalsuse,   ohtruse,   katvuse,   sageduse,   loomade   puhul   ka   käitumise   jm.)   põhjal. 
Bioindikaator   võib   olla    isend ,    kooslus ,    populatsioon    jne.   Näit.   indikaatortaimed   muldade   omaduste 
iseloomustajatena. 
Biokeemiline   (bioloogiline)   hapnikutarve   (BHT)  –   veekogu   ökoloogilist   seisundit,   eeskätt   vees   olevate 
orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud 
(kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT 
kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 
või  7-päevane  BHT  (vastavalt  BHTt, BHT5  ja BHT7).  Olmereovee  BHT5  on keskmiselt  200mg/l, puhta 
86% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Mõistete seletav sõnastik-pikk #1 Mõistete seletav sõnastik-pikk #2 Mõistete seletav sõnastik-pikk #3 Mõistete seletav sõnastik-pikk #4 Mõistete seletav sõnastik-pikk #5 Mõistete seletav sõnastik-pikk #6 Mõistete seletav sõnastik-pikk #7 Mõistete seletav sõnastik-pikk #8 Mõistete seletav sõnastik-pikk #9 Mõistete seletav sõnastik-pikk #10 Mõistete seletav sõnastik-pikk #11 Mõistete seletav sõnastik-pikk #12 Mõistete seletav sõnastik-pikk #13 Mõistete seletav sõnastik-pikk #14 Mõistete seletav sõnastik-pikk #15 Mõistete seletav sõnastik-pikk #16 Mõistete seletav sõnastik-pikk #17 Mõistete seletav sõnastik-pikk #18 Mõistete seletav sõnastik-pikk #19 Mõistete seletav sõnastik-pikk #20 Mõistete seletav sõnastik-pikk #21 Mõistete seletav sõnastik-pikk #22 Mõistete seletav sõnastik-pikk #23 Mõistete seletav sõnastik-pikk #24 Mõistete seletav sõnastik-pikk #25 Mõistete seletav sõnastik-pikk #26 Mõistete seletav sõnastik-pikk #27 Mõistete seletav sõnastik-pikk #28 Mõistete seletav sõnastik-pikk #29
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Suss1234 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

aerotank, tähtsaim väljund, agroökosüsteem, aianduslik looduskaitse, aineringe, aklimatiseerumine, aktiivmuda, aktiivmudapuhasti, õhutuskamber, albeedo, allelopaatia, allogeenne suktsessioon, alumine taluvuslävi, anabiosis, anabioosiga, analysis, taimkattekirjelduse koostamist, antagonism, antibioos, antropofiilne, antropogeeenne, lahusosast, asustustihedus, atmosfäär, autogeenne suktsessioon, autökoloogia, avasüsteem, barjäär, biofaagid, biofillter, biogaas, biogeenid, tähtsaimad b, biogeokeemiline tsükkel, biogeotsönoloogia, bioindikatsioon, või 7, biokile, bioloogiline aineringe, bioloogiline kell, ajataju, bioloogiline regulatsioon, bioloogiline tort, sellisteks teadusteks, bioluminestsents, biomass, bioom, biootilised tegurid, bioproduktsioon, esmane kogutoodang, biosfäär, biosfäärikaitseala, biosüsteem, biotiik, biotoobikaitse, biotoobi kandevõime, biotõrje, boniteet, boreaalne, boreonemoraalne, brutoproduktsioon, deem, deflatsioon, stepi, demograafiline plahvatus, demotoop, demökoloogia, desertifikatsioon, detergendid, detriit, detsibell, diskreetsus, taimekoosluse d, dumping, düstroofne, edaafiline, edasfäär, edifikaator, eelpuhastus, eksogeenne, ekspansioon, ekspositsioon, eluareen, elumus, elumuskõverad, taimede e, elutabel, võrreldakse ellujäämust, elutingimused, elutsükkel, eluvorm, ühte e, loomade e, emissioon, iseloomustatakse e, endeem, endemism, energeia, energiavaru, energiavoog, pöördumatute protsesside, eriveeheide, eriveekulu, erosioon, esinevus, etoloogia, eurütoopne, eurütopism, eutrofikatsioon, evapotranspiratsioon, evasioon, vastand, far, farmireostus, põhjustajateks, fekaalid, bht5, fenotüüp, filtratsioon, filtrimine, flokulatsioon, fluktuatsioon, fotoperiodism, fotosüntees, fragment, fütofaagid, fütogeosfäär, fütomass, fütomelioratsioon, generalistid, vastand, geosfäärid, geoökoloogia, gmo, gmo, globaalökoloogia, gradient, otsese g, habitaat, haljastus, haljasvöönd, hapnikutarve, happelisus, leeliselises keskkonnas, happesademed, heide, heitgaasid, heitmed, hemeroobsus, herbitsiidid, herbivooria, hierarhia, hoiatusvärvus, hoiumetsad, hulgihukkumine, hulgipaljunemine, humifikatsioon, huumus, hübridisatsioon, hüdrosfäär, hüpertroofne, indikatsioon, hindamisalus, integratio, introduktsioon, tahtlikku i, invasioon, isepuhastus, jahikalender, jaotumus, juurdekasv aastas, jäljendamine, järelkasv, järelpuhastus, järgkooslus, kaitseala, kaitsealavöönd, kaitsekohastumused, kaitsekorraldustava, kaitsemetsad, kaitsevöönd, kaldaerosioon, vee inerts, tsentrifugaaljõud, kantserogeensed ained, kasvuhoonegaasid, katvus, keemiline degradatsioon, keskkonnaaudit, keskkonnaekspertiis, keskkonnamahutavus, keskkonnanormatiiv, keskkonnastandard, keskkonnastrateegia, keskkonnategurid, keskkonnaökonoomika, kiskahel, kiskjad, kisklus, koagulatsioon, koaktsioonid, kodupiirkond, koliindeks, kolitiiter, suuremale k, kommensalism, kompensatsiooniala, konkurents, konsortsium, individuaalse k, konsumendid, vastand, koostegevus, kultuurkooslus, kultuurmaistu, ühes k, kultuurökosüsteem, kõigetoidulised, kõrgusvööndilisus, laguahel, letaalannus, liigikaitse, liigiline koosseis, liigirikkus, liigirohkus, liigisisesed suhted, liigitihedus, liikidevahelised suhted, looduse õpperada, matkamine, looduskaitsepäev, looduskaitseregister, loodusreservaadis, loodusvarad, loomade püsielupaik, loomakaitse, loomaökoloogia, onolulisemad toitumis, läga, lähtekivim, maak, maakoor, maapõu, maastikuhooldus, maastikukaitse, rohkest lääne, madalsoo, maistu, metaanitank, metsaökoloogia, metsistumine, kultuurtaimedest, migratio, mikrotsönoos, mikrotsönoos, mikrotsönooside esinemine, mimees, monofaagid, moreen, mosaiiksus, moodustavad niidu, muld, muldkate, mullakaitse, mutageenid, mutualism, mükoriisa, naturalisatsioon, sissetoodud liikidest, netoproduktsioon, neutralism, nišš, niššide piirid, nitraadid, noos, oaas, ohtrus, braun, oligotroofne, olmereovesi, omailm, optimum, organiseeritus, ökoloogias, orienteerumine, ornitoloogilised kaitsealad, osmoos, osoon, osoonikiht, 215, paigalinnud, paigatruudus, paiksus, paleoökoloogia, parasiidid, nugilisus, paröökia, pedoindikatsioon, pedosfäär, peinotsönoos, pestitsiidid, piiranguvöönd, pikalaineline kiirgus, pinnakate, pinnakate, pinnasevesi, pinnavesi, koguneb sademe, pinnavorm, pioneerliik, plastilisus, protokooperatsioon, põllumajandusökoloogia, tähtsaim väljund, polüfaagid, polümorfism, poolestusaeg, aspektist, etoloogilist, populatsioonilained, potentsiaalne energia, preadaptatsioon, primaarproduktsioon, produtsendid, programmiala, programmiala üldvöönd, protsönoos, puhkeseisund, puhvervöönd, põhjavesi, püsikooslus, raba, radioaktiivsus, rahvastikuplahvatus, rahvuspark, osa r, rakendusökoloogia, raskmetallid, reaktsiooninorm, suure r, redutsendid, refuugium, rekultiveerimine, relikt, süstemaatikas, reostus, reostuskoormus, reoveepuhastus, reoveesete, reovesi, repellendid, repellente, reservaat, riimvesi, risustumine, roheline raamat, ruderaaltaimed, rändrelikt, röövloomad, saasteaine, saasteaine häiretase, saastekahju hüvitis, saastekoormus, saastetase, saastetaseme piirväärtus, saastetaseme sihtväärtus, saastumine, saprofaagid, sekundaarproduktsioon, selitamine, seltsing, settekäitlus, järelvalve, siirdekalad, silomahl, arengujärgus, soojusreostus, sookaitsealad, stenotoopne, stress, ruumilise s, subdominant, sudu, sugude suhe, suktsessioonirida, sulfaatijad bakterid, suremus, suveuni, jätkusuuteline areng, sümbioos, sünergism, sünökoloogia, süsinikdioksiid, ökoloogias süsteem, süsteemiökoloogia, zoofaagid, zoomass, zootsönoos, taimekooslus, taimeökoloogia, taliuinak, tallamine, tarduni, tarduni, labiilsest, tehnogeenne, tekiskooslus, termodünaamika seadused, territoorium, toiduahel, toiduvõrk, tolerantsus, tolerantsuse diapasoon, püsimises, troofiline, troofsus, tulnukad, eesti ürgtulnukad, uustulnukad, turvastumine, täius, tööstusrevolutsioon, ultraviolettkiirgus, päikese u, urbaniseerumine, utiliseerimine, vanuskoosseis, vanuserühm, veeheitenorm, veekaitsevöönd, veetarbenorm, vikarieerivad liigid, vitaalsus, võtmebiotoop, välisõhu kvaliteet, vöönd, aktuaalsed ülesanded, ökoloogiline kriis, ökoloogiline rida, ökoloogiline tasakaal, ökoloogiline teadvus, ökotoksikoloogia, ökosüsteem, ökotsiid, ökotüüp, üleasustus, ülemine taluvuslävi, üleväetamine, ürgmets, allee reegel, arndt, baule reegel, tüüpiline pigmendivärvus, hesse reegel, jordani reeglid, liebigi tünnilauareegel, macarthuri, murphy reegel, nomogeneesi teooria, evolutsiooniteed, renschi reeglid, rübeli printsiip, metsamullad, thienemanni reegel, tolerantsuse reegel, vernadski reegel, walteri reegel, cnppa, cites, eeconet, epa, essc, fnnpe, gems, grid, helcom, iale, ices, ileia, intecol, isco, isric, iucn, mab, nsds, oecd, scope, sos, unep, unesco, usda, waswc, wcmc, wwf

Sisukord

  • Mõistete seletav sõnastik
  • Ökoloogilised seaduspärasused ja reeglid
  • Lühendite seletusi

Kommentaarid (1)


TTTTTT: Piisavalt asjalik.
20:03 28-04-2011


Sarnased materjalid

90
pdf
528
doc
19
doc
32
docx
9
docx
98
docx
150
docx
7
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto