Mõisted (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

TEHNOMATERJALID

TEHNOMATERJALID Variant 1. 1. Nimetage neli maakeres levinumad metalli. Fe; Al; Mg; Ti. 2. Missugused metallid voi sulamid moodustavad mustmetallide gruppi? Fe ja selle sulamid (malm, teras). 3. Milliseid sulameid nimetatakse messingiteks, nende liigikaudne koostis? Messing -- vase ja tsingi sulam, tsingi sisaldusega Zn = 39-45%. Samuti messing legeeritatakse +Al, +Sn, +Pb, +Ni. 4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Konstruktsiooni teras on legeerteras (mis sisaldab C

Metalliõpetus

5

docx

Teraste tähistamine (euroopa-, venesüstem). Alumiini. Vask.

Teraste tähistus 1. Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähis (tabelist).

Tehnomaterjalid

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

26

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

Materjaliõpetus

12

doc

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosake

Materjaliõpetus

56

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid

52

odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus

44

docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rake

tehnomaterjalid

Meedia

Kommentaarid (1)