Mõisted (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
9. klassi kirjanduse mõisteid
  • Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. ( Seneca )
  • Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks:
    Härrad jäid härisemaie,
    mölderid mörisemaie,
    tohterid torisemaie.
    (Rahvalaul)

  • Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu , millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süžee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süžeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja , mets, sild , tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tšuktšid), riigimeestest ( Hitler , Stalin, Lenin , Brežnev), isikutest ( Juku , Tšapajev ja Petka), loomadest ja lindudest ( elevant , lõvi, karu, kirp , papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud “Oi-oi , Juku ” (1995). Näiteks: “Aitäh, tädi, kingituse eest!”, “Pole tänu väärt, Juku!”, “Seda arvan minagi , aga ema käskis ikka tänada!”
  • Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal – sügav, alustama – lõpetama, vähe – palju.
  • Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. Et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustab teose stiili. Näiteks: “Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel.” (F. Tuglas )
  • Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 - 1971 ) “Autobiograafia”.
  • Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline , ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui žanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi šoti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749- 1832 ), Heinrich Heine (1797 - 1856 ); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puškin (1799 - 1837 ), Mihhail Lermontov ( 1814 - 1841 ); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) “Orjakivi”, Jaan Bergmann ( 1856 -1916) “Ustav Ülo”, Jaan Kärner ( 1891 -1958) “Kaarnamäe ballaad”, Marie Under (1883 -1980) valimik “Kolmteist ballaadi”.
  • Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas ), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu , vestlus).
  • Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 - 1781 ) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tšehhov (1860 - 1904 ), sakslane Bertolt Brecht ( 1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) “Tabamata ime”, August Kitzberg (1855 -1927) “Tuulte pöörises”, Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) “Kuningal on külm”, Juhan Smuul (1922 -1971) “Lea”, Enn Vetemaa (1936) “Õhtusöök viiele ”.
  • Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi . Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt , vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell , lühijutt, valm, anekdoot jt.
  • Eepos - Näiteks sumeri eepos “Gilgameš”, india “ Mahabharata ” ja “Ramajana”, prantsuse “Rolandi laul”, saksa “Nibelungide laul”, skandinaavia “Vanem Edda ”, vene “Lugu Igori sõjaretkest”, anglosaksi “ Beowulf ”, armeenia “Sassuuni Davith”, hispaania “Laul minu Cidist”, soome “Kalevala”, läti “Laćplesis”.
  • Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem . Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) “Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan.
  • Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus.
  • Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused.
  • Följeton - pilkejutt , veste . Ajakirjandusžanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mõisted #1 Mõisted #2 Mõisted #3 Mõisted #4 Mõisted #5 Mõisted #6 Mõisted #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kutsutydruk Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Aforism
    • Algriim
    • Anekdoot
    • Antonüümid
    • Arhaism
    • Autobiograafia
    • Ballaad
    • Dialoog
    • Draama
    • Eepika
    • Eepos
    • Epopöa
    • Essee
    • Faabula
    • Följeton
    • Haiku
    • Homonüümid
    • Jutustus
    • Karakter
    • Komöödia
    • Kriminaalkirjandus
    • Kunstmuinasjutt
    • Kõnekäänd
    • Metafoor
    • Miljöö
    • Monoloog
    • Motiiv
    • Muinasjutt
    • Muistend
    • Mõistatus
    • Müüt
    • Naljand
    • Novell
    • Pastoraal
    • Personifikatsioon
    • Poeem
    • Puänt
    • Rahvaluule
    • Regivärsiline rahvalaul
    • Remark
    • Romaan
    • Romantism
    • Seikluskirjandus
    • Sonett
    • Stroof
    • Stseen
    • Sümbol
    • Sünonüümid
    • Süžee
    • Teema
    • Tegelaskoomika
    • Tragöödia
    • Uudis
    • Vanasõna
    • Võrdlus
    • Värss

    Teemad

    • klassi kirjanduse mõisteid
    • Idee
    • Ood
    • Riim
    • Valm

    Kommentaarid (2)

    jooksik profiilipilt
    jooksik: Hästi koostatud.Sain vastused kätte.
    17:00 04-05-2009
    irenasel profiilipilt
    elle segin: sisukas, aitas väga .
    14:15 20-02-2010


    Sarnased materjalid

    19
    doc
    Kokkuvõte põhikoolis õpitust
    174
    doc
    Kirjanduse mõisted A-Z
    14
    docx
    9-klassi kirjanduse mõisteid
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    58
    doc
    Kirjanduse eksam
    33
    rtf
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    53
    doc
    Kirjanduse eksami piletid
    54
    docx
    Kirjanduse eksamipiletid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !