Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanema
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasutuselevõtt, uut
Populatsioon- ehk asundkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu- sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Kohanemine- pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus. Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10. Valkude süntees toimub rib
18. Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas 22. Ökopüramiidid 23. Ökoloogiline suktsessioon 24. Keskkonnajuhtimine Abiootilised tegurid eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. Adaptsioon ehk kohastumus keskkonna tingimuste suhtes tekkinud arenguloo vältel. Aeroobne hingamine Keeruline keemiline protsess, mis jooksutab elusolendite eluprotsesse kasutades hapnikku, et lagundada toitained, nagu Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa glükoos tagasi CO2 ja H2O-ks (vabaneb energia). Fotosünteesi vastand
Geograafiline isolatsioon eri populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tegurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires Kohastumine (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonide loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks
ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. *Hardy-weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus; suures, vabalt ristuvas populatsioonis psivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsiooniteguirid. *Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. *Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimel. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonides) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. *Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused.
Kõik kommentaarid