Mõisted kreeka mütoloogiast (1)

Kükloobid
Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke ( Fink , 2000).
Eeposes „Odüsseia“ on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos , kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000).
Hamiltoni teos “Antiikmütoloogia” (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksirännakul sattus Odysseus oma meestega randuma avara koopa juures, mille peremees oli jube ja tohutu suur kükloop Polyphemos. Ta sulges koopasuu röögatu rahnuga ning sõi ära kaks Odysseuse meest, väites, et ei hooli ega karda Zeusi ega ühtki teist jumalat. Järgmisel päeval einestas kükloop sama hirmsal viisil. Viimaks tuli Odysseusele pähe pääsemisplaan: ta torkas tulise terava otsaga palgijupi kükloobi ainukesse silma ning mehed põgenesid koopast oinaste kõhu alt pikast karvast kinni hoides. Maruvihane Polyphemos jäi pimedana kaldale istuma. Odysseuse