Mälk, Gailit, Vallak (1)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Suuline arvestus kirjanduses

· Tegutses ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias · Aktiivne Siurulane; Vanemuise direktor 1932-1934 · Põgenes 1944 perega Rootsi- jätkas kirjanduslikku tegevust · Viimne romantik- novellid romantiliste sugemetega · Räägib üldinimlikel teemadel, fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid · Visnapuuga head sõbrad · Looming jaguneb III-e perioodi I periood: Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,August Gailiti surm" ,,Muinasmaa",,,Purpurne surm" ; Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood: Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" ;,,Libahunt" ;,,Punased hobused";,,Toomas Nipernaadi" ­ romaan koosneb seitsmest novellist. ,,Isade maa" ­ romaan vabadussõjast

Kirjandus

59

doc

Kirjanduse eksami küsimused

Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) ­ tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida ­ tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele

Kirjandus

53

doc

Kirjanduse eksami piletid

aastal. 3 "Siuru" ­ kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886­1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917­1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks.

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango",

Kirjandus

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

· Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 1917­1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919

Kirjandus

Kommentaarid (1)