raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE SÕNATULETUSE LIIGID 5 NIMISÕNATULETUS Tuletis Liide Näide Isikut väljendavad ·1 tegijanimi/elukutse ja õpetaja, laulja, lüpsja
22. Mis liikidesse saab jagada määrused? A. Tegevuse osalisi väljendavad määrused c) Valdajamäärus Andsin talle raamatu. (habitiivadverbiaal) Tal on igav. Sain vennalt / venna käest kirja. d) Tegijamäärus (agentadverbiaal) See töö jääb minu poolt / minust tegemata. See kiri on venna kirjutatud. e) Vahendimäärus Sellist kirja loetakse luubiga / luubi abil. (instrumentaaladverbiaal) f) Kaasnemismäärus Rein läks (koos) sõbraga välja. (komitatiivadverbiaal g) Sõltuvusmäärus Teda süüdistati varguses. (rektsiooniadverbiaal) Film jutustab vadjalastest. B. Tegevuse asjaolusid väljendavad määrused 1. Kohamäärus (lokaaladverbiaal) Toas on pime.
Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse. Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased. Tallinn on Eesti pealinn. Õpetaja on nõudlik. Tavaliselt olema verbile järgnev sõna, mis iseloomustab alust. MÄÄRUSED: a) Kohamäärus määrab tegevuse koha. Vastab küsimustele kuhu? kus? kust? Nt Õpetaja kirjutas hinde päevikusse. Päevikus on hinne. Õpilased tulid klassist. b) Ajamäärus määrab tegevuse aja. Vastab küsimusele millal? Nt Täna on eksam. c) Viisimäärus määrab tegevuse viisi. Vastab küsimusele kuidas? Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust. TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde.
•keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine. Sõna muutmine - käänded jms Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki
Mitmuse osastavas käändes. Nt Õpetaja kirjutas hinded päevikusse. Öeldise juurde kuulub sageli ÖELDISTÄIDE ja ta näitab, kes, mis või missugune alus on. Nt Kas te olete õpilased. Tallinn on Eesti pealinn. Õpetaja on nõudlik. Tavaliselt olema verbile järgnev sõna, mis iseloomustab alust. MÄÄRUSED: a) Kohamäärus määrab tegevuse koha. Vastab küsimustele kuhu? kus? kust? Nt Õpetaja kirjutas hinde päevikusse. Päevikus on hinne. Õpilased tulid klassist. b) Ajamäärus määrab tegevuse aja. Vastab küsimusele millal? Nt Täna on eksam. c) Viisimäärus määrab tegevuse viisi. Vastab küsimusele kuidas? Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust. TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde.
(nt.Ja Jumal ütles: ,,Saagu valgus!" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi. ,,Miks siin nii pime on?" kaebas Alice. ,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi ütles: ,,Ma lasen tule põlema panna." Keegi vastas: ,,Ei tea kellel?" Kas siis pole kedagi, kes ütleks: ,,Saagu valgus"?) 17.Lauselühendi kirjavahemärgid *Alati eraldatakse koma(de)g aabsoluutne nimetav ja määruslik nud-/tud-liikmed. (nt.Kodused tööd ära teinud, läks Pille kinno.) *Järeltäiendina eraldatakse lauselühend koma(de)ga, eestäiendina mitte. (nt.Tibud,veel üle lugemata, jooksid laiali. Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.) *Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema. *Koma ei panda, kui lauselühendil laiendeid pole või need eelnevad des-, mata-, maks- ja tuna- vormile. (nt
Nt: jala jalga, hamba hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen (2) Vältevaheldus tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan. Vokaalivaheldus- tüvevokaali mitmuse osastava ja omadussõnade ülivõrde vormide moodustamiseks. Kujuvaheldus. Sõnalõpus olev konsonant -> vokaal nt. Lammast- lamba. 6) Käänded: Käände Küsimuse Näide nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütle Kellesse? Millesse? Tüdrukuss Tüdrukutess
Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g) viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Kui tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvele,
Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: 1) sünteetiline väljendusviis grammatiline kategooria on väljendatud sõna sees: afiksatsioon - tüvele liidetakse grammatiline morfeem nt laua/l aglutinatsioon üksused liidetakse sõnadele järjest fusioon ei saa morfeemi eraldada, tüvi on ise muutunud nt jõkke, kinno afiksit pole 2) analüütiline väljendusviis e abisõnad samu grammatilisi tähendusi on võimalik näidata kahe sõnaga: nt laual laua peal; haigestuma sünteetiline, haigeks jääma - analüütiline; 3) reduplikatsioon korratakse mingit osa sõnast: nt sini-sinine tähendab kordust, paljusust Tavalisi grammatilisi kategooriaid: Arv näitab sõnaga viidatud objektide hulka · Singular · Pluural · Duaal kahel objektil on erinev väljendusviis
2. liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev, parkettpõrand, keskkool; 3. ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss, pimss, seanss, ressurss, renessanss; 4. kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne Harjutav etteütlus Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu. Läbi matjast klaasist akna paistis tünja mehikese siluett. Hajameelne professor oli dokumente allkirjastades end kogemata tusiga määrinud ja pidi nüüd dusi alla minema. Noore lauljatari fänkond ilmutas ebasõbralikkust kontserdil viibijate suhtes. Kui töötajail puudub distsipliin, peab töö organiseerija midagi efektset ette võtma. Aferist armastab tihti bluffida. Salkkond kaslasi oli loomaiast välja pääsenud ja hirmutas tänavatel ringi hiilides kartlikke tallinlasi.
Ettevaatust sisutühjade täitesõnadega! Nagu üldlaiendina väljendab kõhklust või ebakindlust. Te nagu ütlesite midagi. Praktiliselt kipub välja tõrjuma sõnu tegelikult, õigupoolest ning peaaegu, enam-vähem. Põhimõtteliselt on muutums sisutühjaks täitesõnaks, mille võib lausest vabalt välja jätta. Reeglina on võõrkeelte toel saanud ülemäära laia leviku ja tõrjub välja sõnu üldjuhul, üldiselt, tavaliselt, harilikult, enamasti. Lause sõnajärg Verb teisel kohal. Ajamäärus paikeb kohamäärusest eespool. Ajamääruses paiken eespool suurem määrus, nt Esitlus algab 19. Märtsil kell 18.00 Tallinna Raekojas. Täiend, määrustäiend Halvem Parem Esimene osa kirjutisest Kirjutise esimene osa Nimekiri kõigist osavõtjatest Kõigi osavõtjate nimekiri Visioon tulevikus Tuleviku visioon Tellimus piletitele Piletitellimus
seestütlevas käändes:Lauljast naaber harjutab igal õhtul uut repertuaari. Lisandi kirjavahemärgid Lisandi kirjavahemärgiks on põhiliselt koma, kuid kasutatakse ka mõttekriipse, koolonit ja sulge. Koma(de)ga eraldamine 1) järellisand:Tartu, ülikoolilinn, on minu sünnikoht. 2) isikulist asesõna laiendav lisand a) kui see võib segi minna omastavas käändes täiendiga: Piret on üsna tema, onu nägu.b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad,mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega:Neile, riigikogulastele, ei loe miski. c) kui järellisand on rõhutatud:Teie, õpilased, ei mõista alati vanemate muresid. 3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt): Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti.
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet:
osast, ehk tähistajast (p+u+u) ja tähendusest (puu). Motiveerimata ja motiveeritud seos. Motiveeritud seos on see, kui märgi tähistaja näeb tähenduse moodi välja, st, et nt kui on mingi pilt, millel on kriips peal või kõrval sõrme viibutav märk, tähendab see, et tegevus või pildil olev asi on keelatud, kui on aga roheline rõngas ümber ja kõrval pöidla märk, on tegu lubatud asja või tegevusega. Motiveerimata seos on see, kui märgi tähistaja kujul ja tähenduse sisu vaheline seos puudub, st, et tegu on lihtsalt järjest asetsevate tähtedega, mille kujul pole sisuga absoluutset seost. Keeled jagunevad veel ka loomulikeks(hiina,saksa jne) ning kunstlikeks(erinevad märgid) 3) Nimeta keele kõik funktsioonid ja iseloomusta igaüht lühidalt paari lausega. Milline neist funktsioonidest on sinu arvates olulisim? Põhjenda
Laps arvab ära, mis on muutunud! ÕIGE VÕI VALE! Eesmärk: Teadmiste kinnistamine; tähelepanu, fantaasia ja esinemis julguse arendamine. Mängukäik: Õpetaja jutustab lastele tuttavatest nähtustest, aastaaegadest, iseärasustest. Jutustuse käigus räägib ta midagi valesti. Laopsed märkavad ja hüüavad"VALE!". Lapsed saavad ka ise jutustada lugu, kus on nii tõde, kui ka vale. Jutt- Elas kord üks tüdruk, kes armastas väga suvel suusatada. Kord ta nägi, et äike paistis ja päike müristas... jne. VÕLUR! Eesmärk: Lapsed oskavad kirjeldada aastaaegu ja nimetada tegusõnu. Lapsed oskavad ja julgevad kasutada oma fantaasiat. Lapsed hoiavad kinni reeglist- liigutan oma keha, mitte suud! Mängukäik: Valitakse võlur:"Kribeli, krabeli kraps, sina oled võlurilaps". Võlur võlub võlukepiga lapsed vastavasse aastaaega. Lapsed kirjeldavad, milline ilm on vastaval aasaajal, millised tegevused, mis kasvab jne
astmevahelduslike sõnade mitmed põhitüübid on eristatavad tüve lõpuhääliku kaudu. 21. Seosed vormide vahel, põhi- ja peavormid. Põhivormideks nimetatakse niisuguseid vorme, mille järgi enamikus tüüpides on võimlaik moodustada kõik muud vormid. Põhivormid on vormid, mida kas üldse või ka ainult mõnes tüübis ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhivormid ja nende alusel moodustatavad käänded Noomeni vormistiku moodustamisel on põhivormidena järjekindlalt rakendatavad ainsuse omastav ja mitmuse omastav. Verbi põhivormid ja nende alusel moodustatavad vormid. Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24
Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , se
lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. * Määratus e difiniitsus – inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ * Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). * Aeg e tempus – väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt „nad valetavat“), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“, möönev e jussiv – käskiv+kaudne (nt „mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by
asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were
Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" 5 Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by
organisatsioon) 10. Ühenduse acquis > ühenduse õigustik (ELi liikmesriike siduvate õigusaktide kogum) 11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla. allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva. * Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks. KIRJAVAHEMÄRGID Kirja kirjutamine. 5 Tere, Mari! Tere
· KLASS (sh sugu) 2/3 Aafrika keeltes on sõnaklassid (nt suahiili k 7 klassi). Sõnad jaotatakse mingi tunnuse või omaduse järgi erinevatesse rühmadesse. · KÄÄNE nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni, üldiselt verbi suhtes. Käändeid võib keeles olla 053. Kui on üle 8 käände, väljendab enamik käändeist ruumisuhteid. Käände nimetus peaks näitama käände põhifunktsiooni. Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi.
enamus = arvuline ülekaal (poiste enamus, häälteenamus jms) · enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda...); ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon) · kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp) · igaüks käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele) · põhiline = baseerub millelgi peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada) · peale = ainult kohamäärus (laua peale) pärast = ajamäärus (pärast kooli lõppu...) · "kui ka" ette ei panda koma (näide: Nii Laur kui ka Kalle jätsid eile kõik õppimata.). · "kui" ette pannakse koma, kui lause teises pooles on ka tegusõna (näiteks: Ma lähen koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb "kui" ette panemata teise tegusõna puudumisel (näiteks: Täna on külmem ilm KUI eile.). · sid-lõpulised mitmuse osastava käände vormid lõpevad alati d tähega (hädasid, vigasid)
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21
Jutumärke kasutan: teosted (,,Meie rebane'') kujutavad teosed (maal ,,Hommik maal'') filmid (,,Kevade'') seriaalid, telesaated (,,Kirgede torm'', ,,Aktuaalne kaamera'') mängud (,,Alias'') laulud (,,Nii sii jääbki'') 19.LAUSELÜHEND Taat istus ja tal oli piip suus. Verbita lauselühend- eraldame alati komaga (Taat istus, piip suus, ja mõtles.) -nud, -tud lõpp- eraldame komaga (Kook küpsetatud, läks ema kinno.) -des, -mata lõpp- oleneb 1) Koju minnes kukkusin lompi. 2) Minnes koju, kukkusin lompi. 20.ROOMA NUMBRID araabia 1 5 10 50 100 500 1000 nr Rooma I V X L C D M nr 21.MUU 8 9
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane h
10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ..
KLASS – sh sugu. Suahiili keeles on 7 klassi. Malai keeles need pikad peenikesed esemed. KÄÄNE - nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni (tüüpiliselt verbi suhtes). 2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske. Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded). Käänete nimetused eesti keeles: nimetav nominatiiv osastav partitiiv omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7
Diftong – koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist (ae,ou,ei, oa jne) Afrikaat – klusiilialguline frikatiiv, häälikute kombinatsioon (ts, ks) Geminaat – häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis, nt kal-lab, hüp-pab Palatalisatsioon - konsonant omandab i-lise varjundi . Toimub häälikutega l, n, s, t, d automaatselt, kui järgmises silbis on i, seega polegi seda vaja kirjas märkida. Pehmendab. Tall – talle. Kas – kass. Kott (kota) – kott ( koti). Vokaalharmoonia - esinevad vaid ees- või tagavokaalid Assimilatsioon - häälikute muutumise osaliselt või täielikult sarnasteks Dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine Klusiil – sulghäälik (kpt, gbd) Vokaal – täishääik, heliline (aeiouõäöü ) Kaashäälikud *klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g]
SEES. omastes RAJAV. omasteni NIM. Keegi võõras OM. Kellegi võõra OS. kedagi võõrast SISSE.Kellegisse võõrasse SEES. Kellegis võõras Peakäänded A M Nim Om om Os os Sisse sisse Omastav on põhikääne, kuna selle järgi saab teha järgmised käänded! Nim uus pluus Om uue pluusi om uute pluuside Os uut pluusi os uusi pluuse Sisse uuesse pluusisse sisse uutesse pluusidesse Nim õudne lugu Om õudse loo om õudsete lugude Os õudset lugu os õudseid lugusid Sisse õudsesse loosse sisse õudsetesse lugudesse Nim vana mõis
4 2) sõnad, mis muutuvad ajas ja isikus verbid 3) sõnad, mis ei muutu partiklid. Morfoloogilisi muutekategooriaid nimetatakse sekundaarseteks grammatilisteks kategooriateks, kuna need sõltuvad morfoloogilisest sõnaklassist. Noomeni universaalsed kategooriad: Numerus e arv Genus e sugu Species e definiitsus/indefiniitsus e määratus/määramatus Kääne e kaasus Eesti keeles grammatilised e abstraktsed käänded nimetav, omastav, osastav (põhifunktsiooniks lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine) Semantilised e konkreetsed käänded on kohakäänded (sisse-, sees- ja seestütlev; alale-, alal- ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid. Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses
Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
