MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma

Ajalugu

3

docx

Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal

Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad ­ "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2

Ajalugu

4

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

Alates 1709.a Poltaava lahingus, pöördus sõjaõnn venelaste poole. 1710.a pärast Riia kapituleerumis, alistusid ka Pärnu ja Tallinn ­ kuna kaitsjaid nõrgestas puhkenud katk, mis peagi levid üle kogu maa. Boriss Seremetjev ­ 1701.a septembris, tema juhtimisel toodi Vene väed Eestisse ja purustati ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu ­ Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV ­ Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal. August II ­ Poola kuningas, kelle juhtimisel algab Riia piiramine 1700.a. Baltasar Russow ­ kroonik, kes kirjutas kroonika Haapsalu vallutamisest, Liivi sõjas 1576.a. Rahvastik Asustus pärast Liivi sõda ­ enne Liivi sõda elas Eesti ligikaudu 300 000 inimest, 1620.a oli rahvaarv kahanenud poole võrra (140 000 inimest). Põhjus ­ Liivi sõda oli Eestist üle käinud

Eesti ajalugu

1

doc

Talurahvas, ptk 16.

1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 ­ fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 ­ avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine. 1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik made hindamine ja kaardistamine, mida tegid adramaarevisjonid.politseilisi ülesandeid hakkasid riigi määratud ametnikud- kresifoogtid.

Ajalugu

6

doc

Tööleht. Talupojad Rootsi ajal

Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem

Ajalugu

24

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Pearahamaksu, laiendati nüüd ka Eesti- ja Liivimaa alatele. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Et vältida pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. aastal põhijoontes varasem valitsemisviis. MÕIS JA TALU: AGRAAROLUD VARAUUSAJAL Kõige enam oli rüütelmõisasid, teise suurema rühma moodustasid kroonumõisad, kolmanda suurema rühma moodustasid pastoraadid. Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teravilja eksport, mis varauusajal kahekordistus. Viinapõletamine ja sellega kauplemine oli talupoegadele keelatud. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise est tasuda mõisnikule koormisi, mis seisnes peamiselt teotöös mõisapõllul. Koormiste üle peeti arvestust

Ajalugu

4

doc

Ajalugu Varauusaeg

käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis) Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner, tegi ülikooli asutamise tegeliku töö ära, üks oma aja haritumaid rootslasi. August von Kotzebue­ rajas asjaarmastajate teatri Tallinnasse 1784 Anton Thor Helle- Põhjaeestikeelne piibel 1739 Rahvastik varauusajal. 1) 1558-1583 toimunud Liivi sõda vähendas rahvaarvu 2)1696-97 suur näljahäda, rahvastik väheneb. 3)1710-1711 katk, selle tulemusel kahanes rahvastik enam kui poole võrra. 4)1725-1800 kasvab rahvastik jõudsalt. Kindralkuberner. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu kõrgemaiks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis

Ajalugu

5

docx

Eesti varauusaeg

korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Vakuraamatud-Kui talumaa kuulus mõisnikule siis tuli kasutamise eest tasuda koormisi mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Arvestust koormiste üle peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise pere suurusest. Suur nälg- Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel

Ajalugu

Kommentaarid (1)