Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lümfiringe (0)

1 Hindamata
Punktid
Lümfiringe #1 Lümfiringe #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor biq88 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Lümfiringe

lümfisõlmedest Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Lümf ehk koevedelik on värvitu läbipaistev Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse ­ rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed.

Bioloogia
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

· gaasid ­ 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained ­ hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud ­ kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained · lümf ­ lümfisüsteemi kaudu vereringesse tagasi juhitav osa koevedelikest · ajuvedelik ­ ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes ­ algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes

Füsioloogia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides.

thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid ­ hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede koosseisus on leukotsüüdid, peamiselt lümfotsüüdid, mis tekivad lümfisõlmedes. Lümfi tekkimine ja äravoolu kiirus on normaalses olukorras võrdsed. Lümfi tekib ööpäevas 2-4 liitrit. Suurtes lümfisoontes on lümfi voolukoorus 250-300 mm/min

Inimese anatoomia ja...
thumbnail
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust. 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Ca-ioonid, K-ioonid, adrenaliin, türoksiin. 1. Organismi sisekeskkond Lümf, veri ja koevedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [antikehad, hormoonid, transpordimolekulid], toitained [suhkrud, rasvad, aminohapped] )

Füsioloogia
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt

Füsioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt

Füsioloogia
thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

diferentsioon ning antikehade süntees. Lümfisõlmed: Püüavad antigeene kudedest, vastavalt koele tuleneb ka nende nimetus. Aferentsoone kaudu saabub ag ja eferentsoone kaudu lahkuvad lümfivedelik, antikehad ja rakud. Lümfi funktsioon: Lümfisõlmede filtreerimine (bakterite, viiruste ja vähirakkude transport). Liigse vedeliku transport kudedest verre. Toitainete, eriti lipiidide transport. Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri. Lümfiringe on ühesuunaline (kudedest südame poole), vereringe kahesuunaline. Lümfikapillaarid on läbilaskvamad kui verekapillaarid. 5. Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta tüvirakust algavad arenguteed ja kõik terminaalselt diferentseerunud vererakud, nende kuuluvus adaptiivsesse või innate süsteemi, ning funktsioon organismis. Granülotsüüdid: Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid

Geenitehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun