Lõuna-Aafrika Vabariik/LAV referaat (3)

Lõuna-Aafrika Vabariik

.............................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Lõuna-Aafrika vabariigist (LAV). Lähemalt olen rääkinud LAVi üldandmetest, kliimast, majandusest, energiatootmisest jne. Kuna varasemalt omasin aimdust sealsest rassilisest koosseisust ja haridustasemest siis sellele eriti ei keskendunud. Pigem olid huvipakkuvad valdkonnad LAVi majandus ja kliimatingimused. Valisin antud riigi oma referaadi teemaks, kuna teadsin selle kohta eelnevalt suhteliselt vähe.

Lõuna-Aafrika Vabariik

Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5

Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus

Mart Mägi Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus Lõuna-Aafrika Vabariigis on suuremahuline ning hästiarenenud põllumajandussektor. Sellal kui kaevandamine ja tekstiilitööstus arenesid kiirelt langes põllumajanduse osa SKP-st 20%-lt 1930ndatel 12%-ni 1960ndatel ning vähem kui 7%-ni 1990ndatel aastatel. Muljetavaldav on kasvatatavate taimede mitmekesisus. Kasvatatakse peaaegu kõiki sorte toiduks sobivaid taimi ning kiudtaimi, meditsiinis ning keemiatööstuses kasutatavaid taimi. See näitab riigi

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Riikide kokkuvõte

km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000

Aafrika ajalugu

Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat. Troopiline ja Lõuna-Aafrika või Sub-Sahara Aafrika hõlmab endast Musta Aafrikat. Sudaan (ar. Bilad as-Sudan – mustade maa) oli laiem mõiste, mis oli ala Sahara kõrbe ja ekvatoriaadlsete vihmametsade vahel. See sai alguse Mauritaaniast ning kulges kuni Punase mereni. Sudaani on jagatud ka Lääne- ja Ida-Sudaaniks Tšaadi järve juures piiri tõmmates. Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan.

Ajalugu

Uurimistöö Lesotho kohta

saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa:................................................................................. 10 Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.............................................................10 Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama. Lisaks Lesotho valitsuse töötajatest...............................10 Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse

Madakaskar

tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt) 4. Elanike arv,rahvastiku koosseis (pilt) Elanike arv riigis on 20042552 (2008/07) Elanike arv linnades Juuli, 2001 seisuga Pealinn Antananarivo 4,580,788 in. Antsiranana 1,188,425 in. Fianarantsoa 3,366,291 in.

Riikide uurimustöö: Norra

1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Loo