Lõiketöötlus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Materjaliteadus - Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri?
Millist rolli täidab teriku pelõikeserv?
Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki?
Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi?
Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk?
Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest?
Kuidas töödeldakse koonilisi pindu treimisega?

Lõik failist

Kontrollküsimused:

Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri?
Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi.

Nimetage treiterade põhitüüpe.
Treiterade põhitüübid on:

välistreitera,
astmetera,
otstera,
mahalõiketera,
soonetera,
kujutera,
keermetera,
sisetreitera,
siseastmetera
painutatud välistera

Nimetage treiteriku osad ja elemendid.
Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik , kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp.

Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel ( freesimine , puurimine jm).
Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus.

Millist rolli täidab teriku pelõikeserv?
Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt.

Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki?
Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega.

Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi?
Esinurga suurenedes tungib

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

165 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hetkeksvaid Õppematerjali autor

kontrollküsimused ja vastused

lõiketöötlus labor treiteri

Sarnased õppematerjalid

doc

Lõiketöötlus

Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaa

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

docx

Treipink ja metalli töötlemine

Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitak

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ).

Masinaelemendid

pdf

Tootmistehnika Eksam

Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................

Tootmistehnika alused

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata