Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 52 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
despair1
Õppematerjali autor
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni.
Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine: >oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg) >sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximilian I Habsburg abiellus 1477 Burgun
See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka
· Põhiprintsiipideks: legitiimsus (õiguslik järjepidevus), julgeolek ja tasakaal. · Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud Territoriaalsed muudatused: · Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse · Holland sai endised Austria Madalmaad · Kesk-Poola läks Venemaale · Vähendati Saksamaa killustatust Viini kongressi tulemused: · Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt · Euroopa suurriigid jäid konkureerima, kuid olulistes julgeolekuküsimustes pidid leidma konsensuse · Moodustati Nelikliit ning "Püha Liit" · Tõi kaasa pikima rahuperioodi Euroopa ajaloos. 40 aastat Krimmi sõda 1854-1855: · Sõja ametlikuks ajendiks olid vaidlused kristlike pühapaikade hooldusõiguse üle Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis. · Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks.
novembril 1942 alustasid punaarmeelased Saksa vägede piiramist Stalingradis, mis oli juba sakslaste käes. 2. veebruaril 1943 sakslased kapituleerusid, nad olid kaotanud ligi 300 000 meest. Novembris 1942 said sakslased lüüa Aafrikas Suurbritannia poolt. September 1943 said itaallased lüüa oma kodumaal ja Mussolini kõrvaldati võimult. 4. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed. 1943 nõustus Stalin kohtuma USA ja Suurbritannia liidritega ja toimus Teherani konverents. Lepiti kokku, et Lääne-Euroopa avatakse nn teine rinne. 6. juunil 1944 algas Normandias USA, Inglismaa ja Kanada ühisvägede dessant, et murda Hitleri „Atlandi vall”. 1945 veebruaris kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill Jalta konverentsil. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ning kui Hitler oli alistatud, peab NSVL astuma sõtta Jaapani vastu. Seal otsustati, et sama aasta kevadel asustatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 24. aprill 1945 jõudis Punaaarmee Berliini ja 25
mobilisatsiooni -> Vene ja Prantsa ei leppinud Saksa ultimaatumiga -> Saksa kuulutab sõja Venele, Prantsale, Belgiale, UK tuli Belgiale appi Põhjused 1) Sõda romantiseeriti - soov võidelda oma riigi eest, ei kardeta 2) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud sõda ära hoida 3) Sõjaline mõtlemine kaalus üle diplomaatia (lahendada konflikt läbirääkimiste tulemusena) 4) Sõja ohtu alahinnati - suurriigid ei uskunud, et tekib maailmasõda Sõja põhjused riikide kaupa Antaanti riigid: ● Prantsusmaa - Prantsuse-Preisi sõjast jäänud revanšimeeleolud, tahab tagasi saada Elsass-Lotringi, soov kaitsta oma koloniaalimpeeriumit, plaan 17 (Lotringi, Elsassi hõivamine) ● Suurbritannia - suurim koloniaalimpeerium, pidi kaitsma koloniaalvalduseid, Antaanti liidus pidi Prantsusmaad ja Venemaad kaitsma, arvati, et saadab vähe sõdureid
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid