Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lydia koidula (15)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele sa kirjutad ?
  • Kes sulle seda keelab ?
  • Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud ?
 
Säutsu twitteris


Lydia Koidula
Referaat


Juhendaja : Siiri Meidla
Koostas: Annie Leesment


Abja 2008
Sissejuhatus
Lydia Emilie Florentine Jannsen , kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. 
  
 



Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun , laudad , ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni -ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks.
Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen , mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht.
Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt , isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt.
Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen . Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Ükskord läks noor Lydia oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: “Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?”.”Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu ,ema annab sulle natuke saia.”--,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad?—Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?”
Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10. aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni ”Sõnumitooja” edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks “Meil aiaäärne tänavas”.
 
Koidula noorusaastad Pärnus
Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne . See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Sellest viis ta oma tulevikukutsumusele kaasa erksa loodusetaju. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare . Vene kirjanikest olid Lermontov , Nekrassov, Puškin ja Gontšarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe , Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele . Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast “Pärnu Postimehe” ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala “Kivirist” ilmus ,,Pärnu Postmehes” (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus “Ojamölder ja tema minia ”(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised ta osavust kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära ning õppis juba noorelt iseseisvust ja rohkesti kindlust .
1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima , nüüd juba Tartusse , sest Jannsen oli rahulolematu “Pärnu Postimehe” majandusliku olukorraga.
 
Elu Tartus
Kui Jannsenid Tartusse kolisid , asusid nad elama Tiigi tänavale.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lydia koidula #1 Lydia koidula #2 Lydia koidula #3 Lydia koidula #4 Lydia koidula #5 Lydia koidula #6 Lydia koidula #7 Lydia koidula #8 Lydia koidula #9 Lydia koidula #10 Lydia koidula #11 Lydia koidula #12 Lydia koidula #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 249 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reigo Rannak Õppematerjali autor

Lisainfo

referaat Lydia Koidula koos mõnede tema luuletustega ja nende analüüsiga
lydiakoidulaelulugumetafoorpersonifikatsioonvõrdlus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (15)

Merkakene7 profiilipilt
Merkakene7: Ma sooviks seda allalaadida aga ei soka:(
18:12 19-09-2008
Jelenatroshina profiilipilt
Jelena Troshina: väga hea referaat.aitäh
22:20 18-11-2009
malin profiilipilt
malin: ma ei tea, täitsa norm
18:16 05-11-2009


Sarnased materjalid

9
doc
Lydia Koidula
2
doc
Lydia Koidula
4
rtf
L Koidula
2
doc
Lydia Koidula
2
rtf
Lydia Koidula
4
doc
Lydia Koidula
13
ppt
Lydia Koidula
2
doc
Lydia Koidula





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun