Lydia Koidula luulekogu
„Vainulil ed“ 1866 ja „Emajõe ööbik“ 1867
Lydia Koidula kohta:
Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen
Eluaastad 1843 1886
Isa Johann Voldemar Jannsen (ajaleht „ Postimees “ asutaja (1857))
Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast
seda abistas isa ajalehetöös.
1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga Eduard Michelsoniga.
Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas
mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi
tõttu.
Olulisemad teosed:
Luuletused:
„Mu isamaa on minu arm"
„Kodu"
„Emasüda“
Raamatud:
1866 „ Vainulilled "
1867 „Emajõe ööbik"
Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu:
„Kevade and“ on loodus luuletus , mis kirjeldab kevadet. Luuletus on
kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Agris Reppo
Õppematerjali autor
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu.
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011....................
laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks. Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik. Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane. 6 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole
luulekeele ja eesti rahvakeele arengust. 5. Käsu Hansu ,,Oh, ma vaene Tarto liin!": hoiakud, poeetika ja kultuurilooline tähendus. Kaebelaul on 32-stroofiline sõjavastaseid meeleolusid väljendav luuleteos, personifitseeritud Tartu linna monoloogina, rääkides Põhjasõja kannatustest ja linna raskest saatusest.. Rahvusvahelises kultuuriloos on kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Põhjasõja käigus hävitati täielikult Tartu linn, juba 1704. aastal tungisid Vene väed Tartusse ja purustasid enamus maju, uuesti rünnati 1708. aastal, kuna Peeter I oletas, et rootslased tahavad endised valdused tagasi võita.Sündmus vapustas rahvast, Puhja köster Käsu Hans kirjutas Tartu hävitamisest inspireerituna samal aastal nutulaulu "Oh! ma waene Tardo liin..
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Kokkuvõttes on ,,Kuritöö ja karistus" psühholoogiline ideeromaan, nii-öelda ühe mõrvaloo päevik. Teos on kirjutatud realistlikus laadis. PILET NR.3 1.LYDIA KOIDULA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid