Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula eluloost. Tema lapsepõlvest, haridusest ja isiklikust
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli
Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile
Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma
Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht.
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 34 3 Sissejuhatus Lydia Koidula on üks Eesti kuulsamaid luuletajaid ja kirjanikke. Ta oli patrioot ja ta elas 19. ja 20. sajandil. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Ta isa nimeks oli Johann Voldemar Jannsen. Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid. Ma tahan teda paremini tundma õppida. Ma loodan teada saada, mida kõike ta on oma eluajal suutnud korda saata ja milline inimene ta oli. 4 Lapsepõlv Vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma
Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra oli eesti esimene naiskirjanik ja eesti koolmeistri ja rahvusliku liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha
Lydia Koidula Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni tütrena. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen.
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt.
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24
Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena,
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861
LYDIA KOIDULA ELULUGU Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja.[1 2008,06,03] 1850.aastal kolisid Jannsenid Pärnusse,kus Lydia Koidula isa J.V Jannsen asus tööle koolmeistrina Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis,kus nad ka elama hakkasid. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. [1 2008,06.03] 1862
majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8). Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid paremad võimalused hariduse saamiseks. Tihtipeale tegidki vaesemad suviti taludes kõvasti tööd, et talvel kooliskäimise eest maksta (Peterson 2006: 8). 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK Lydia Koidula (kirjanikunimi), sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsembril 1846. aastal Vana-Vändras. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille alla kuulusid ka saun, laudad ja ait maja ja selle ümbrus oli väga ilus. Vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydial oli õde ja neli venda ning ta oli
............................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koidula isa oli kirjanik Johann Voldemar Jannsen. Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid
Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
A. Jakobson tegeles ka kirjandusega, andes välja oma muusikaliste saavutuste tutvustamiseks kaks brosüüri: 1856.aastal ilmus "Torma Mängokoor" ja 1857. aastal "Tallorahva süddamerõmust". Adamson tõusis Torma juhtivaks ja populaarseimaks avaliku elu tegelaseks (nn. Eeläkamisaja tegelane), kuid paraku suri ta vaid 40-aastaselt. Ennastohverdav koolitöö ja entusiastlik muusikajuhtimine olid toonud talle kogu kihelkonna poolehoiu. Veel 1886. a. püstitas Torma mängukoor tema hauale kivist mälestussamba. 1.3 Õpilasena Cimze seminaris Aastatel 18561859 õppis CRJ Valgas Cimze2 seminaris, kus sõlmitud sõprussidemed säilisid Jakobsonil elu lõpuni. Seminarikursus kesti kolm aastat. Kuigi CRJ oli 15- aastane, ent vanusenormiks oli 17 aastat, võeti ta seminari vastu. Ta oli enda kursusel kõige noorem, teised oli 2-3 aastat vanemad. Enamuse moodustasid läti rahvusest õpilased, eestlasi oli vähe.
,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kuigi saksa keeles kirjutatud, said need tõlgete kaudu peagi eesti rahvuskirjanduse osaks. Oma müüdiloomes lähtus Faehlmann kindlast eesmärgist: just mütoloogia, sh kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest kõige selgemini tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset , selle kaudu ka nende elujõudu ning kultuurivõimelisust olevikus ja tulevikus. Saksa romantikute õpilasena uskus Faehlmann, et ammustel aegadel oli eestlastel tõepoolest oma terviklik mütoloogia, millest sakslaste hävitustöö jättis alles vaid killud. Müütiliste muistendite loomisel võttis ta eeskujuks antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks kasutas rahvapäraste tekke,
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis
Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli Homeros ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulmakülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis
teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
