Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Luukalad ja kõhrkalad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Sissejuhatus
    Kalad jagunevad kolme rühma – luukalad , sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu.
    Luukalad on soomustega veeloomad , kes on painduva ja voolujoonelise kehaga . Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes.
    ( Bioloogia põhikoolile I)

    2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES)

    Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine , mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks. Mõned põhjakalad võivad kiiresti muuta mustrit ja värvust vastavalt põhja iseloomule . Keha katavad ja kaitsevad soomused . Kala nahas paiknevad limanäärmed eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed , küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga, millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka „lendamiseks”. Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda.
    (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I)


    Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett . Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog . Selgroo lülidele kinnituvad roided , mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Luukalad ja kõhrkalad #1 Luukalad ja kõhrkalad #2 Luukalad ja kõhrkalad #3 Luukalad ja kõhrkalad #4 Luukalad ja kõhrkalad #5 Luukalad ja kõhrkalad #6 Luukalad ja kõhrkalad #7 Luukalad ja kõhrkalad #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaisaliisa Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    29
    doc
    Kala- ja kalatooted
    15
    doc
    Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused
    31
    doc
    9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
    12
    docx
    Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt
    34
    docx
    Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
    1
    doc
    Kalad





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun