Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Luude ja liigeste haigused-ning nendest hoidumine #1 Luude ja liigeste haigused-ning nendest hoidumine #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lily-Ann Rand Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Liigesehaigused, toitumine

LIIGESEHAIGUSED Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist

Toitumisõpetus
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

· Rinnalülid ­ suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist. · Nimmelülid ­ kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha. 19. Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks: Lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogulülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised. · Ümber frontaaltelje ­ painutus ja sirutus

Füsioloogia
thumbnail
25
pdf

Downi Sündroom

See tähendab, et ühe probleemidega lapse kohta tuleb 99 last, kellel niisuguseid probleeme ei ole. Downi sündroomiga lastel võivad esineda ka muid terviseprobleeme: Lihased, luud ja liigesed. Downi sündroomiga lastel on sageli vaga liikuvad liigesed ning vahel tundub, nagu oleksid nad ,,kahekordsete liigestega". Nii nagu ka nõrga lihastoonuse korral väheneb see probleem laste kasvades ning pole 10. eluaastaks enam peaaegu üldse märgatav. Nõrk lihastoonus ja Downi sündroomiga laste liigeste suur liikuvus tähendavad seda, et nad võivad oma teatud kehaosi vales asendis hoida. Norga lihastoonuse tõttu on Downi sündroomiga lastel sageli lampjalad. Minevikus tehti sellest suur probleem. Igast viiest inimesest keskmiselt ühel on lampjalad ning see asjaolu tekitab harva kellelegi probleemi. (Kõrge jalakaar on sageli palju ebamugavam!) Nii nagu paljude teiste probleemide korral, vaheneb ka lampjalgsus ajapikku. Jalatoed, spetsiaalsed kingad ja

Eripedagoogika
thumbnail
3
doc

Luud, liigesed, lihased

Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest.

Füsioloogia
thumbnail
9
ppt

INIMESE LUUD JA LIIGESED

INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. IV - elementide vastandtoime. (Ca ja Strontsiumi vastandtoime). Organismis olev Ca asendub strontsiumiga ja toimub liigeste jäigastumine. (Esineb mägedes) V - Elementide kogunemine organismi. a) toiduaheles. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse(haugides on elavhõbe). b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. N : Molluskid koguvad kulda ja osjad räni. VI - Organismi keemiline koostis sõltub tarbitavast toidust. a) toidunõud (ei tohi olla alumiiniumpotte) b) Tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetotlus

Bioloogia
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed ­ pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed ­ puravikud, tatikad. Kolmandaks ­ eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) ­ eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) ­ sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid ­ anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole.

Bioloogia



Lisainfo

Leht räägib luude ja nendest tulenevate haigustest, ning nendest vältimist.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun