50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaur_eermaa
Õppematerjali autor
Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Sten
Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimt
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkelin
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Kohandas: Paula Solvak Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes p
MINU KODUKOHT RAPLA Sten Kenert Maalinn 10.LR klass Oktoober 2017 Sissejuhatus Rapla on linn Rapla maakonnas Rapla vallas. Linna pindala on 4,67 km2 ja rahvaarvuks on 5632 inimest. (2012) Raplas leidub mitmeid vaatamisväärsuseid, saab korraliku hariduse, on võimalus sportida ning on üldse põneva ajalooga linn. Rapla sportiklubid Raplamaa Jalgpallikool Rapla Korvpallikool Rapla hariduskeskused Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Ühisgümnaasium Rapla vaatamisväärsused Pildid sellest, mis oli minu kodukohas vanasti Kasutatud allikad https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE
Esitlus tööpinkidest IMRE SAKS 8.B Höövelpink ehk rihthöövel Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Kasutamisel tuleks kanda kindaid ja prille Pilt rihthöövlist Paksuspink Paksuspink on väga sarnane rihthöövlile. Erinevus on, et see töötab automaatselt ja lõikab ülalt, mitte alt. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõudeid. Paksuspingi lihtsustatud ehitus: Erinevad paksuspingid Ketassaepink Ketassaepink, formaatsaag ja käsiketassaag toimivad kõik ketta kujulise saega. Ketassaepink ja formaatsaag on paiksed töövahendid. Käsiketassaag on väiksem ja käes hoitav ning see on ebatäpsem. Formaatsael on juhtsiinid, mis aitavad lõigata 90° nurga all. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid