Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lutheri vabrik (0)

1 Hindamata
Punktid
Lutheri vabrik #1 Lutheri vabrik #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rants1234 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

A.M Lutheri vabrik

Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa

Ajalugu
thumbnail
6
pdf

Lutheri vabrik

Lutheri vabrik vaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusva- helistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi meh- haniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti oku- peerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Eesti Vabariik

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament ­ Riigikogu

Ajalugu
thumbnail
15
pptx

Luteri usk

Luteri usk Katre Vendel EKK-2 Click to edit Master text styles Second level Luterlus Third level Fourth level Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri roos

Usuõpetus
thumbnail
3
doc

Martin Lutheri elu, vaated ja panus haridusse.

Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 ­ lasi end mungaks pühitseda 1512 ­ alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 ­ saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 ­ Leipzigi väitlus 03.01.1521 ­ pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 ­ Wormsi riigipäev 1522 ­ ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 ­ abiellus Katharina von Boraga 1534 ­ ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda

Ajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L. Gotheini "History of Garden Design"" (1st ed. 1913 saksa k., 1928 ingl. k), mille on 2000. aastal kaasajastanud ©Tom Turner ning mis on kättesaadav ka internetis: http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest-

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Vaikiv hämarus ­ üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad 17.06.1940 ­ Punaarmee sissetung Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine. Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik ­ Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad: Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus ­ Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas ­ pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) ­ Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 ­ Eesti ajalugu pöörati pea peale ­ liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971

Eesti uusima aja ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

rahvusluse sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid tolerantsust ja pluralismi ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. Marksismile lisaks kujundasid föderalistide vaateid austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega. Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: absoluutne morarhia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikuõiguste puudumine, Vene-Jaapani sõda.

Ajalugu



Lisainfo

Vastuse saab küsimustele . Mis oli Lutheri vabrik?
Millega tegeles?
Kus asus ?
Millal lõppetas töötamise?


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun