Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luksemburg (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Luksemburg
9.klass
Grete Tamm
Sissejuhatus
Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike
maismaaga piiratud riik Lääne-Euroopas,
mida ümbritsevad Belgia, Prantsusmaa ja
Saksamaa. Luksemburgi rahvaarv jääb
alla poole miljoni ning territoorium on 2586
km2 (võrreldav Jõgeva maakonnaga).
Nimetusi erinevates keeltes:
Grand Duchy of Luxembourg (inglise
keeles)
Großherzogtum Luxemburg (saksa keeles)
Grand-Duché de Luxembourg (prantsuse
keeles)
Luxembourgi Suurhertsogiriik (eesti keeles)
Üldandmed
Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse
keel, Luxembourgish

Vasakule Paremale
Luksemburg #1 Luksemburg #2 Luksemburg #3 Luksemburg #4 Luksemburg #5 Luksemburg #6 Luksemburg #7 Luksemburg #8 Luksemburg #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-07-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ttonkr66t Õppematerjali autor
Luksembourgi Suurhertsogriiki tutvustav slaidishow, kus on kirjas erinevaid fakte tutvustatavast riigist. Juttu tuleb nii riigi poliitilisest korraldusest kui ka geograafilisest paiknemisest. Samuti majandusest ning ka lihtsalt kõige põnevamad pisifaktid pisiriigist.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Luksemburgi Suurhertsogiriik

1.1 Riigi üldandmed Luksemburgi pindala on 2 586.4 ruutkilomeetrit. Inimesi elab seal 493 500. Riigi pealinn on Luxembourg, mis on ka riigi suurim linn. Selle pindala on 51.46 ruutkilomeetrit. Pealinna rahvaarv on 88 586. Riigikeel on luksemburgi keel, administratiivkeeled on prantsuse, saksa ja luksemburgi keel. 1.2 Geograafiline asend Luxembourg asub Euroopa keskosas. Riiki ümbritsevad idast Saksamaa, põhjast ja läänest Belgia, lõunast Prantsusmaa. Riigil veepiir puudub. Luksemburg asub Ardennide mäestiku lõunaserval (vt Joonis 1). Joonis 1. Luksemburgi ja tema naaberriikide kaart 3 1.3 Loodus Pealinn Luxembourg asub 300 meetri kõrgusel merepinnast. Riigi põhjapoolse kolmandiku nimi on Oesling, mis on riigi mägine osa. Seal asub ka Luksemburgi kõrgeim punkt, Wilwerdange, mis on 560 meetri kõrgusel merepinnast. Lõunapoolse kahe kolmandiku nimi

Geograafia
thumbnail
3
doc

[DOC] Konspekt/Ettekanne Luksemburgist

ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
thumbnail
33
doc

Euroopa

autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid.(16) 12 4. LÄÄNE-EUROOPA Lääne- Euroopasse kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia ja Iirimaa. Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi kokku nimetatakse ka Beneluxi maadeks. See on tuletatud riikide prantsuskeelsete nimede algus silpidest ja tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8)

Geograafia
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991.

Ühiskond
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis

Ühiskond
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

a ja need polnud vabad valimised. Ka Araabia Ühendemiraadid, Brunei sultaniriik Kagu-Aasias Vaikse ookeani saarestikus, Katar, Omaan. Piiratud monarhiad Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun