Lukkseppa tööd (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

89

doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp

2

docx

Metalli lõikamine

Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused

Luksepp

20

docx

Treipink ja metalli töötlemine

Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitak

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

10

docx

Ülekanded, laagrid, liited

Ülemine plaat · Lehtede lõiketugevus. · Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes. Kaugus needirea telgjoonest juni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e= 1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e= 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto. .Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. spiraalpuuri (sele 2

Materjaliõpetus

15

pdf

Tootmistehnika Eksam

Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................

Tootmistehnika alused

28

pdf

Lõiketöötluse KT nr. 2

veeslahustuvat silikoonõli.  “Kuiv” töötlus o Kasutatakse suruõhku – jahutus ei ole nii efektiivne kui kasutades jahutusvedelikke. Probleemne puurimisel. 4 3. Treimistehnoloogia  Mõisted: o OPERATSIOON – on tehnoloogilise protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal (tööpingil) ja mis haarab kõigi tööriistade ning pingi tööd antud tooriku (detaili) töötlemisel. o PAIGALDUS – on operatsiooni osa, mille vältel töötlemise käigus muudetakse tooriku (detaili) kinnitust antud tööpingis. Operatsioon võib koosneda mitmest paigaldusest. o SIIRE – on operatsiooni osa, mille vältel töödeldakse teatud pind või tooriku (detaili) ühe tööriistaga samal töörežiimil. o LÄBIM – on siirde osa, mille kestel töödeldakse maha toorikul materjali üks

Lõiketöötlus

15

docx

Töötamine freespingil

TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ­ ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti ­ või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See

Ametijuhend

36

doc

Elektrilised Käsitööriistad

4) prussidele tappe. Järkamiseks kasutatavad saed on oma tüübilt kas kett- või ketassaed. Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse

Tisleri eriala

Meedia

Kommentaarid (3)