Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Lugemispäevik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kesköösel avanes haud ja isa tõusis hauast ja küsis : „Kes siin on ?
  • Kuhu panna Krõll ?
  • Kuidas rõõmustada ema ?
  • Keda kiita leiva eest ?
  • Mis on parem?- kuidas rääkida tõtt, mitte valetada(kolmest poisist, kes jäid kojuminekuga hiljaks ?
  • Kuhu need värvid jäävad ?
 
Säutsu twitteris
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
Alushariduse ja täiendõppe osakond
Kätlin Kattai Lugemispäevik
Lastekirjandus
Juhendaja : Maire
Tallinn 2013

Sisukord:


Eesti rahvalaulud lastele 4
K.E. Sööt 4
August Jakobson 5
Leelo Tungal 6
Jüri Parijõgi 9
Jaanus Vaiksoo 9
Eno Raud 12
R. Kipling 15
Jacob (1785-1863) ja Wilhelm( 1786 - 1859 ) Grimmi muinasjutud 16
J. Kunder 16
Heljo Mänd 17
Andrus Kivirähk 20
Oskar Luts 20
Aino Pervik 22
Ira Lember 23
Otfried Preussler 23
Antoine de Saint-Exupery 25
Hans Christian Anderseni muinasjutud 26
Vene muinasjutud 27
Ott Arder 29
Hando Runnel 31
Heiki Vilep 32
Felix Kotta 32
Ralf Parve 34
FR. R. Kreutzwald 35
Fr. Faehlmann 39
E. Peterson - Särgava 41
Ellen Niit 41
Iko Maran 43
Tiia Toomet 43
Manivald Kesamaa 45
Ernst Enno 47
Valentina Ossejeva 47
Jaan Rannap 48
Heino Väli 50
Edgar Valter 51
Charles Perrault 51
A. Milne 54
Astrid Reinla 55
Astrid Lindgren 55
W. Hauff 56
Vitali Bianki 57
Lydia Koidula lastevärsid 57
Lev Tolstoi 59
Urmas Nemvalts 60
Lehte Hainsalu 60
Jaan Kaplinski 62
Ilmar Trull 64
Robert Vaidlo 64
Henno Käo 65
Helle Laas 65
Piret Raud 67
Kristiina Kass 67

Eesti rahvalaulud lastele


Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.
Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud.
  • Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“
  • Mängitamislaul
  • Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule...
  • Valuvõtu laul-
  • Liisusalmid-
  • Näpunimetused-
  • Õpetuslaulud-
  • Naljalaulud-
  • Mõistatuslaulud-

Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud.

K.E. Sööt


Lastelaulud
Illustreerinud Jaan Jensen
Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm.
TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE
Tantsi, tantsi, tammekene,
upi, uibuoksakene!
Upi, upi!
Upi ema põlve peale,
põlve pealta põrandale-
põrand ihkab uibuoksa,
tahab tammeladvakesta,
lapsukesta, lallikesta,
piibu-paabu pallikesta
oma hõlmas hõljutada,
oma kaisus kallutada.
Upi, upi!



August Jakobson


  • Jakobson
    Illustratsioonid Margarethe Fuks
    Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA.
    1. Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...
    2. Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma . Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma...
    3. Hiir , vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama...
    4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik...
    5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai...
    6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas , et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama , sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale...

    Leelo Tungal


    Kristiina, see keskmine
    Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989
    Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad- isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav…
    Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega.
    Kirju liblika suvi
    Illustreerinud Asta Vender
    Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina -Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle.
    Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud ...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas.
    Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev . Mingil määral oli ka minu elu kohati selline...
    Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “ Kadri “it.
    Vaesed jõulud , rikkad jõulud
    Illustreerinud Ülle Meister
    Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg.Tal oli kaks lähemat sõpra-Eduard ja Osvald.Kuna sel aastal oli jõuluvana selg haige, otsustas ta külastada ainult kolme last ja ülejäänud lapsi külastas teine jõuluvana. Ta luges läbi 3 kirja: Janno, Maria ja Pepsiine-Mercedese ema kirja ning otsustas neid külastada. Pepsiine-Mercedese emal oli ise kallis kingitus oma ärahellitatud lapsele valmis ostetud, aga kuna ta jonnis ja tahtis Maria kingitust-osavat nukku, siis vanematel ei jäänud muud üle, kui nukud ära vahetada ja Maria , sai endale lisaks punastele kingadele ka väga kalli nuku koos nukumajaga.Maria pere aitas ka jõuluvanal selga ravida oma imekreemiga.
    Lepatriinu faksiga
    Pildid joonistanud Kirke Kangro
    Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004.
    Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse:
    Kell on kolmveerand kakssada
    Palju õnne sünnipäevaks!
    Õuna lõunanaba
    Trumm ei tunne muhke
    Tere sipelgas
    Sära , küünal!
    Vaarikas , va rikas
    Koera kaerajaan
    Pudrupäike
    Sõidame jalutama!
    See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi.
    Koristaja on me ema -
    kraamib tube, kraamib kööki.
    Samal ajal kokk on tema -
    kogu perele teeb sööki .
    Ärkad vahel enne koitu
    märkad: ema keedab toitu.
    Veel on ema õpetaja -
    koos meil tähed selgeks saavad.
    Ema arstki on, kui vaja -
    ravib terveks muhud-haavad.
    Kui me grippi jääme talvel,
    istub öösitigi valvel ...
    ema õmblejaks on meile -
    uued pluusid temalt saime ,
    vanad puhtaks pesti eile -
    ema oli pesunaine.
    Peseb-kraamib päeval-öölgi -
    on meil virk ja väle ta.
    Peale selle käib veel töölgi,
    aga kus - ei mäleta ...

    Jüri Parijõgi

    Külaliste leib
    Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977
    "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu ."
    Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", " Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss".
    Kui isa kinkis raamatuid
    Illustreerinud E. Maisaar
    Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid.
    Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid lõigates uusi katki ja kui ema koju tuli, siis ta sai väga tigedaks ja mis edasi juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud...

    Jaanus Vaiksoo


    Kellasepaproua
    Illustreerinud Anu Kalm
    Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas . Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi. Meelde jäi luuletus „Paha isa“, kus kasutati imelikku sõnavara:
    Suvi saabus. Enne jaani
    Läksid lapsed laagrisse.
    Isa jälle laagerdama
    Pani suure vaadi õlut.
    Suvi möödas. Lapsed suured-
    Kõik ei mahu kaadrisse.
    Isal jälle pilt on taskus
    Ja ka õlu maitseb mõrult.
    Neli hommikut ja üks õhtu
    Septembrihommik.
    Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud. Kõik olid mures ja hakkasid sebima. Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri , Ingver , Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu , kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule.
    Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea.
    Sügishommik.
    Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega.
    Talvehommik.
    Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks. Välja minnes käskis Harri vennal kurgu hästi lahti teha ja külma õhku sisse hingata, et pisikud ära külmuks. Samuti käskis ta hõlmad lahti hoida. Ta tegi ise samamoodi, et pisikuid eemale peletada.
    Joonas viidi palavikuga koju, koju toodi ka Harri, kellel oli samuti palavik . Ema keetis lastele sooja teed.
    „Selles asi ongi, et vähe imesin ja jäätist polnud ka kusagilt võtta. Need kurgupisikud on igavesti vintsked sellid. Nendest nii lihtsalt lahti ei saa. Piisab sellest, kui kas või üksainus jääb elama. Poeb kuhugi igemesoppi peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas.
    Kevadõhtu.
    Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid.
    Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud.
    Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud.
    Maal läks ta kuuri , seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette.
    Suvehommik.
    Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla.
    c1dad62f-0f7d-4312-8f3f-c7a11b78865f
    Y2:c1dad62f-0f7d-4312-8f3f-c7a11b78865f

    Eno Raud

    Sipsik
    Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962
    Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles:
    Anul on varsti sünnipäev .“
    „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“
    „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“
    „Tee siis nukk ,“ ütles vanaema.
    Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist.
    „Nukk tuleb riidest välja lõigata ja siis kokku õmmelda ja täis toppida,“ ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“
    Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad.
    Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk.
    „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „ Peaasi , et see on sinu enda tehtud.“
    Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa .„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“
    Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste , laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud
    Naksitrallid
    Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972
    Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub , et kõik kolm on üksikud ning nad otsustavad kampa lüüa ja Muhvi mugava furgoonautoga üheskoos edasi rännata. Linnakest aga painab kassinuhtlus, kuna üks vanainimene toidab arutult kasse – loomadele läheb kogu piim ja muu toiduvaru. Naksitrallid meelitavad kassid linnast välja ning neile omistatakse medal edukalt lõppenud kassivastase võitluse eest.
    Kilul oli vilu
    Illustreerinud Heldur Laretei, „Eesti Raamat“1987
    Lasteluule
    Kogumiku kolm esimest tsüklit on varem ilmunud eraldi raamatutena: «Kalakari salakaril» (1974), «Käbi käbihäbi» (1977) ja «Padakonna vada» (1985).
    Sisaldab vahvaid ja kergesti loetavaid ja hästi riimuvaid luuletusi. Eriti meeldivad selle raamatu puhul illustratsioonid, mis lihtsalt kutsuvad seda raamatut lugema ja sirvima.
    Eriti meeldisid luuletused:
    Pada ja Katel - lastele lugemiseks seoses käitumisega ja tunnetega
    Kägu ja tigu - lihtsalt vahva ettelugemine
    Naljalammas- sobib kadripäeval ettelugemiseks
    Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega
    Peep ja sõnad
    Illustreerinud Kristiina Reineller
    See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab .
    Kristiina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnakäänu tähenduse.
    Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas.
    Sisaldab jutukesi:
    Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“
    Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal.
    Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki pliidirauale:“Säh sulle kooki moosiga“ütles vanaema ja Peep mõtles, et ta saab nüüd kohe kooki.
    Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema.
    Triibulised püksid - „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll...
    Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“.
    Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda , kuna „tema veab tihti inimesi ninapidi“Peebul oli kurb meel, sest tema tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib.
    Vesi ahjus- Peebule meeldis ahju otsas pikutada, aga alla enam ei julgenud tulla. „Noh, juba vesi ahjus“ ütles vanaisa.Ronis siis kiiresti alla vaatama, et kus see vesi siis ahjus on, aga pidi jällegi pettuma...

    R. Kipling


    Muinaslugusid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lugemispäevik #1 Lugemispäevik #2 Lugemispäevik #3 Lugemispäevik #4 Lugemispäevik #5 Lugemispäevik #6 Lugemispäevik #7 Lugemispäevik #8 Lugemispäevik #9 Lugemispäevik #10 Lugemispäevik #11 Lugemispäevik #12 Lugemispäevik #13 Lugemispäevik #14 Lugemispäevik #15 Lugemispäevik #16 Lugemispäevik #17 Lugemispäevik #18 Lugemispäevik #19 Lugemispäevik #20 Lugemispäevik #21 Lugemispäevik #22 Lugemispäevik #23 Lugemispäevik #24 Lugemispäevik #25 Lugemispäevik #26 Lugemispäevik #27 Lugemispäevik #28 Lugemispäevik #29 Lugemispäevik #30 Lugemispäevik #31 Lugemispäevik #32 Lugemispäevik #33 Lugemispäevik #34 Lugemispäevik #35 Lugemispäevik #36 Lugemispäevik #37 Lugemispäevik #38 Lugemispäevik #39 Lugemispäevik #40 Lugemispäevik #41 Lugemispäevik #42 Lugemispäevik #43 Lugemispäevik #44 Lugemispäevik #45 Lugemispäevik #46 Lugemispäevik #47 Lugemispäevik #48 Lugemispäevik #49 Lugemispäevik #50 Lugemispäevik #51 Lugemispäevik #52 Lugemispäevik #53 Lugemispäevik #54 Lugemispäevik #55 Lugemispäevik #56 Lugemispäevik #57 Lugemispäevik #58 Lugemispäevik #59 Lugemispäevik #60 Lugemispäevik #61 Lugemispäevik #62 Lugemispäevik #63 Lugemispäevik #64 Lugemispäevik #65 Lugemispäevik #66 Lugemispäevik #67
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sutlema Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    iiiiidak profiilipilt
    iiiiidak: Väga rahul!
    19:25 16-03-2016


    Sarnased materjalid

    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    291
    doc
    Tõde ja Õigus II Terve tekst
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    281
    docx
    M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
    0
    docx
    E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    0
    docx
    A dumas Kolm musketäri terve raamat
    69
    doc
    Suuline exam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun