Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lugemine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lugemine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tsikk18 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
55
doc

Mõtlemine

SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.

Psüholoogia
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv

Alusharidus
thumbnail
1
doc

Kas raamat või film

K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7 raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegelased kui ka maastik võib välja näha. Raamatus toimuvad sündmused kindlas ja loogilises järjekorras. Filmi miinuseks oli see, et polnud võimalik teha kõiki stseene, nii nagu oli raamatus. Samuti filmi puhul ei läinud vastavusse Nipernaadi välimus, riietus ning see, kuidas ta seikles. Filmi puhul positiivseks

Eesti keel
thumbnail
7
doc

Kirjandus ja film

esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud juhul oleks raamatu lugejal ja filmiteose vaatajal tegemist omamoodi kaksiktekstiga, kuid eks kirjasõna ja filmipildi võrdlemine on olnud pikemat aega paratamatus ja kirjasõna ekraniseeringu puhul saab väita, et lugemine ja vaatamine on lahutamatud mõisted. Võib-olla aitaks filmikeelde tõlkijaid see, kui nad originaalis kirjasõnas edastatud sündmusi ja tegelaskujusid ning nende karaktereid endale silme ette manaksid ehk prooviksid iseenda tarbeks visualiseerida teksti aegruumis ning me näemegi, et kirjandusteose originaali muutmine filmiks ei olegi võimatult kauged asjad. Kirjanduse ja filmi võrdlemises saabub tõsiselt huvitav hetk siis, kui ühest raamatust või

Eesti keel
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette „Söerikastaja“ raamatu, millega ta debüteeris, siis sedatüüpi luule on ka kuidagi kontekstuaalsem kui lüüriline luule. Krossi varasema luule lugemine nõuab konteksti teadmist. Edaspidi tuleb Krossil juurde vormiga eksperimenteerimist. Tuleb ka tugevat kodanikupositisiooni. Kross abiellus Ellen Niiduga. Kirjanduslikus mõttes jäi Krossile sotsiaalsem pool ja Niidule lüürilisem pool ja lastekirjandus. Hakkab ilmnema ka rahvuslikkuse motiiv.  Ellen Niit – esimesed raamatud on tal lasterkirjandus. Ta esimene raamat ilmus aastal 1954 ja see oli pikem värsslugu, „Kuidas leiti

Eesti kirjanduse ajalugu
thumbnail
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40

Eesti keel
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus
thumbnail
1
docx

Dorian Grey raamat vs film

Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest põnev ning kohati kaootiline algus paneb vaatajaid kaasa mõtlema ning garanteerib filmi menukuse. Filmis on muudetud ka peategelase välimust. Oscar Wilde kirjeldas oma raamatus Doriani heleda päisena kuid filmis esines

Kirjandus



Lisainfo

Mida tehakse et äratada noortes huvi lugemise vastu jne.

Kommentaarid (1)

ruts97 profiilipilt
ruts97: Oli päris hea
19:20 11-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun