50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" Rezhissöör Bernard Rose´i film ,,Keelatud armastus" (,,Immortal Beloved") (,,Surematu armastus", ,,Igavene armastus") valmis aastal 1944. Filmivõtted toimusid Prahas ja selle läheduses. Filmi peaosas Gary Oldman Beethovenina. ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Film on ehitatud üles kolme naise, hotellihoidja ning helilooja sekretäri Schindleri vestlustena, kus viimane peab välja selgitama Beethoveni igavese armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma. Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju
"Keelatud armastus" (Immortal Beloved) Film Ludwig van Beethoveni elust "Täna mõned sõnad ja need ka kõigest pliiatsiga" Pärast Beethoveni surma 1827. aasta märtsis, leiti tema töölaualt kaks dokumenti: testament ja armastuskiri. Tundelises armastuskiri oli adresseeritud tema armastatule, kelle nime ei kajastanud kirjas. Anton Felix Schindler., kes oli Beethoveni sekretär ja asjaajaja asus otsima, kes oli Beethovenile kirja kirjutamise ajal lähimad isikud. Ta jõudis
3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid: Madrigal - kirjalik väike idülliline v naljatlev luuletus; muusikas mitmehäälne armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees.
Muusikaajaloos tähistab mõiste omapärast mitmehäälset muusikakultuuri. Trecento loomise suukuju on pime muusik Francesco Landino-temalt on säilinud 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d. Ta jõudis laulvuseni, kus meloodia on palju rahulikum kui varasemas madrigalistiilis. Madrigal ja caccia Tähtsaim lauluvorm Itaalias 14. saj oli madrigal-enamasti kahehäälne, alumine hääl lihtsam, sisuks karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli caccia(it. Keeles „jaht“)-tavaliselt 3-häälne, alumine hääl kõige rahulikum. MADALMAADE MUUSIKA 15-16 SAJAND Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi) keelt. Madalmaades kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ja saavutas universaalsuse ja üldmõistatavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas
11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja) Pilalaulud, pilkelaulud Käidi südamedaami akna taga laule laulmas. Keskaja tähtsaimad instrumendid Lauto, rebekk,fiidel, portatiiv, rataslüüra Reformatsioon 1517 Martin Luther Jumalateenistus emakeelseks Tahtis jumalasõna isiklikumaks muuta, teenistusel said kõik laulda Inimene ise loeb jumalasõna Kooliharidus
süvenemise läbi: ,,Ma pole kunagi kuulnud midagi kunstireligioonist, mis oleks rahvaid ja ajastuid valitsenud." Sellegi poolest on ta kunstireligiooni võimalikkuses veendunud; ja ta võttis selle termini kasutusele millegi kohta, millest ta ise suutis enda arvates tunnetada ainult abstraktseid piirjooni. Kunstireligiooni ja muusika seost rõhutas teine oluline 19. sajandi alguse saksa romantik kirjanik Ludwig Tieck (1773-1853): ,,Muusika on kindlasti usu sügavaim müsteerium, müstika, terviklikult ilmutatud religioon. Tunnen tihti, et see on veel ikka loomisjärgus ja et selle meistrid ei tohiks ennast kellegi teisega võrrelda." See tsitaat tuleb esseest ,,Sümfooniad", mille põhiteesi kohaselt on instrumentaalmuusika vokaalmuusikast kõrgem; seega muusika, mis end tõstab religiooni kõrgusele, tähendab põhiliselt instrumentaalmuusikat Teema 8. Rahvuslikkuse küsimus. Kooriliikumine ja 19
oopereid kõigis tolleaegsetes põhižanrites: koomiline (“Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Nii teevad kõik”/ “Così fan tutte”), tõsine (“Idomeneo”), Singspiel “Võluflööt”). Oma hilisemates ooperites muutusid žanripiirid hägusemaks ja karakterid sügavamateks, nagu ka muusika, mis andis täpsemini edasi tegelaste hingeliigutusi, mida rohkem ta õppis orkestri kõlavärve ja võimalusi tundma. Mozart oli eeskujuks endast 15 aastat nooremale Viini koolkonna esindajast Ludwig van Beethovenile. Giuseppe Verdi (1813 Busseto – 1901 Milano) oli itaalia romantismiajastu ooperihelilooja koos Gioacchino Rossini, Gaetano Donizetti ja Vincenzo Bellini´ga. Ta oli ka aktiivne rahvuslikus liikumises osaleja (il “Risorgimento”) ning armastatud suurmees Itaalia ühendamise aegadel, kus mängis olulist rolli tema ooperist “Nabucco” tuntud koor “Va´, pensiero, sull´ali dorate”/ “Lenda, mõte, kuldsetel tiibadel” – unistus ühtsest Itaalia riigist
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid