Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ludwig II (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ludwig II #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nilsonsten Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Ludwig II

Rapla Vesiroosi Gümnaasium LUDWIG II Baieri hull kuningas ( referaat) Marion Soomre 11. B klass Rapla, 2010. WITELSBACHIDE DÜNASTIA Katoliiklikul laulatusel 12. oktoobril1842 Müncheni Kõikide Pühakute õukonnakirikus vahetasid kolmekümne ühe aastane Maximilian ja seitsmeteistkümneaastane Marie sõrmused. Sel kombel saigi teoks, et nende poeg Ludwig II, kes näis näis otsekui baierluse lihakssaamine, tuli ilmale segeverelisena, pooleldi baierlasena. Baieri vanaisa, kuningas Ludwig I-st see ei häirinud. Ta tervitas witelsbachlase ja hohenzolleri abiellumist kui kahe saksa dünastia liitumist. Ludwig II sündis 25. augustil 1845, pool tundi pärast südaööd, Müncheni lähedal Nymphenburgi lossis. Mõned päevad oli lapse nimi hoopis Otto, siis palus vanaisa, et ta nimetataks

Ajalugu
thumbnail
42
docx

Vana-Venemaa ajalugu

Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj ­ kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialek

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Henrik Ibsen - Metspart

METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid.

Kirjandus
thumbnail
28
docx

Maailma usundid

I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus

Usundiõpetus
thumbnail
16
docx

Referaat - A.Hitler

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö SR139 Gerly Dementjev HITLERI SEKRETÄR Traudi Junge koosöös Melissa Mülleriga Referaat Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 Sisukord 1. LAPSEPÕLV JA NOORUS SAKSAMAAL 2. ADOLF HITLERI JUURES OLDUD AEG (üles tähendatud 1947) 2.1. Hundikoopas 2.2. Esimesed muljed Berghofist 3. MÄRKUSI 4. SÜÜ TUNNETAMISE KRONOLOOGIA (üles tähendatud aastal 2011) Sissejuhatus 22-aastane büroosekretär Traudl Junge unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes hvatlev võimalus Adolf Hitleri sekretärina tööle asuda Saksa Riigikantseleis. 1942.aastast füüreri surmani oli T.Junge tema kõrval,stenografeerides tema kõnesid ja kirju. Tänapäeval teatakse A.Hitlerit kui suurusehullustust põdenud diktaatorit, füürerit, kes kutsus esile 20.sajandi suurima inimkatastroofi. 1942

Ajalugu
thumbnail
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm ­ Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad ­ Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama

Ajalugu
thumbnail
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas. Sõja ajal kasvas oluliselt armee tähtsus riigi juhtimises. Sisepoliitika Reichstagi otsus 23. märtsist 1933 Hitleri valitsusele seadusandliku võimu andmise kohta oli sündinud NSDAP ja Zentrumspartei kokkuleppel, viimase esimees Ludwig Kaas oli siiski kohanud parteisiseselt tugevat vastupanu. Partei enamuse tahtele alludes oli Zentrumspartei 7 lõpuks üksmeelselt siiski poolt hääletanud. Vastu olid kõik SDP 94 esindajat, neist Otto Wels (1873-1939) läks ajalukku ainsa mehena, kes julges uue seaduse vastu sõna võtta (tema lause ,,Wir sind wehrlos aber nicht ehrlos" ­ ,,Me oleme kaitseta, kuid mitte auta" ­ on üks

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Nimed Marmortahvlil

NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun