Ludvig van Beethoven (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Ludvig van Beethoven

LUDVIG VAN BEETHOVEN      Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik  vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas  jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest  korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse  rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”)    K: Avamäng “Egmont”    Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4­aastaselt  algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile  klavessiini, vioola ja oreli tunde.    14­aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti �

Muusikud

1

doc

Beethoven

Ludwig van Beethoven 1770-1827 Moto: ,,Läbi võitluse võidule". Ideaalid: isiklik vabadus, individuaalsus, eetilised tõekspidamised. Sündis Bonnis muusikute perekonnas. Õpingud algasid 4-aastaselt. Kaua õpetas Neefe (klavessiin, vioola, orel) (1 õppetund nädalas). 13-aastaselt asus tööle vürstlikus õukonnaorkestris. Unistas õpingutest Mozardi juures. 1787 sai vürstilt loa õppereisiks Viini, Mozardi juurde. 1792 kolis Viini õppima. Õpetama hakkasid Haydn ja Salieri. Algul pianistina, hiljem ka heliloojana. Hakkas saama aristrokraatidelt maj. toetusi. Elatus loomingu müügist, kontsertesinemistest ja õpetajaametist. Eraelu hall. Raske iseloom, tagasihoidlik välimus. 1809- eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt viini. Juba sel ajal kuulmishäired (hiljem kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest instr. Kuulmisest ja

Muusika

8

docx

Nimetu

Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures

Ainetöö

5

wps

Ludwig van Beethoven

rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 ­ 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.

Muusika

7

odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

kontrabass) Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro II- osa aeglane (teema variarsioonidega) III- osa tantsuline menuett IV- osa finaal kiire (teemasid kokkuvõttev osa)  Lk. 15 BAROKK KLASSITSISM Bach, Händel Haydn, Mozart, Beethoven 1) õukondlik, kiriklik 1)kodanlus-muusika hakkas muusika keeruline lihtsustuma 2)polüfoonia,generaalbass 2) homofooniline ­ühes viis, teises seade 3)fuuga, süit, motett, 3) sonaat, (sümf. kontsert) soolokontserdi vorm lauluvormid, rondo concerto grosso, sonata de cheiesa

Muusika

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

· "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C- duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha

Muusikaajalugu

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)