Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Louvrei ja Versaille loss (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Louvrei ja Versaille loss #1 Louvrei ja Versaille loss #2 Louvrei ja Versaille loss #3 Louvrei ja Versaille loss #4 Louvrei ja Versaille loss #5 Louvrei ja Versaille loss #6 Louvrei ja Versaille loss #7 Louvrei ja Versaille loss #8 Louvrei ja Versaille loss #9 Louvrei ja Versaille loss #10 Louvrei ja Versaille loss #11 Louvrei ja Versaille loss #12 Louvrei ja Versaille loss #13 Louvrei ja Versaille loss #14 Louvrei ja Versaille loss #15 Louvrei ja Versaille loss #16 Louvrei ja Versaille loss #17 Louvrei ja Versaille loss #18 Louvrei ja Versaille loss #19 Louvrei ja Versaille loss #20 Louvrei ja Versaille loss #21 Louvrei ja Versaille loss #22 Louvrei ja Versaille loss #23 Louvrei ja Versaille loss #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 330665 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Versailles' loss

Enne 1789. a revolutsiooni hõlmasid loss ja park koos 8000 hektarit ja see ala oli piiratud 40 km pikkuse müüriga, milles oli 24 sissepääsu. Suur park oli mõeldud jahipidamiseks ja kõik külad, mis jäid sissepoole müüri, pidid maa pealt kaduma.Praeguseks on väravatest alles vaid 5, pargi kogupindala on vähenenud 700 hektarile. 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud kaunistused toodi Louvre `i, raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

Versaille loss

Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre.

Ajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L. Gotheini "History of Garden Design"" (1st ed. 1913 saksa k., 1928 ingl. k), mille on 2000. aastal kaasajastanud ©Tom Turner ning mis on kättesaadav ka internetis: http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest-

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp ­ mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit

Kunst
thumbnail
28
doc

Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid

Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega

Kunst
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit

Kirjandus
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

...............17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.....................................................................................................................................28 VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR .....................................................................................................................34 BÜTSANTSI ARHITEKTUUR.............................................................................................................................36 VANAVENE ARHITEKTUUR.............................................................................................................................38 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL.......................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
30
docx

Barokk-kunst

1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid  Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse.  Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus.  Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine.  Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus.  Barokk stiili- ja ajastumõistena:

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun