10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaK
Õppematerjali autor
Etienne Marcel �hutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi P�rast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 L��netiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud �mber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it �hendava Petite galerii ehitamist Suure galerii ehitamine aastatel 1595-1610 (Louis Metezeau ja Jacques II Androuet du Cerceau) Henri IV sureb 14
Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris P�ev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre � Louvre (Mus�e du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. � T�htsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): � Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. � Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste j�lgi on t�nap�evani n�ha. � Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. � 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. � Louvre j�i kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu s�ilitamise kohana. � 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre muuseum � Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu v�lja k�su, et
Carlos III käsul 1785.a. Muuseumina avati see 1819, eksponeerimaks kuninglikku maali-, skulptuuri- ja tarbekunstikogu. Hispaania Kodusõja ajal viisid muuseumitöötajad 353 maali, 168 joonistust ja muid kunstiaardeid muuseumist ära Valenciasse, hiljem edasi Gironasse ning lõpuks Genfi. Kunstikogud toodi tagasi peale Teise Maailmasõja algust öiste rongidega üle Prantsusmaa territooriumi. 3. Louvre (Pariis) Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. 1692
Wallraf – Richatzi Muuseum Kölnis - Aadress_ Martinstrasse 39, Köln. Eksponeerib “Kölni koolkonna” teoste suurimat kollektsiooni. Muuseumi 2 pärli: 1) August Macke eskpressionistlik “Daam roheluses” (1913) 2) Rembrandti autoportree (1665) Soome: Karelianismi kants – Helsinki Ateneum – Aadress: Kaivokatu 2, Helsinki. Avati 1887.a. On Soome rahvusgalerii. Kuulsamad teosed nt Helene Schjerbecki melanhoolsed autoportreed. Prantsusmaa: Louvre – Aadress: Quai Louvre 34, Pariis. Maailma suurim ja rikkaim muuseum. On nii skulpuure kui ka maalikunsti. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidikaupmehe naisest Giocondast ehk “Mona Lisa.” Ühed kuulsaimad skulptuurid nt “Milo Venus” ja “Samothrake Nike.” Grenoble muuseum – Aadress: 5, place de Lavalette, Grenoble. Moderne kunst. On Prantsusmaa kultuurielus olulisel kohal. Muuseumis on palju väga kuulsaid teoseid
maalikunstis võib eristada kahte suunda – realistlikku ja idealiseerivat (või klassitsistlikku). ●Vennad le Nain`id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. saj. I pool) ● Realistliku suuna esindajad, kelle töid on raske üksteisest eristada – autorluseprobleemid. ● Kujutavad olustikustseene ja talupoegade elu rahulikus, eepilises ja tõetruus laadis; lähenevad žanrilt belgia ja hollandi meistritele. ● Maalivad ka piibliteemalisi teoseid. Louis Le Nain. Talupoegade eine. Pariis, Louvre Peasants at their Cottage Door,1640s Venus at the Forge of Vulcan, 1641 ● Georges de la Tour (1593-1652) ● Samuti realistlikus laadis maalikunstnik, teda nimetatakse kui „küünlavalguse maalijat“. Kujutab üldistava, tasapinnalise vormiga väga ilmekaid tüüpe enamasti küünlavalgel. Kompositsioon on lihtne, figuurid omavahel sidumata ja neid on vähe, detaile vältiv maneer. Georges de la Tour. Karjaste kummardamine. Pariis, Louvre Georges de la Tour.
Enne 1789. a revolutsiooni h�lmasid loss ja park koos 8000 hektarit ja see ala oli piiratud 40 km pikkuse m��riga, milles oli 24 sissep��su. Suur park oli m�eldud jahipidamiseks ja k�ik k�lad, mis j�id sissepoole m��ri, pidid maa pealt kaduma.Praeguseks on v�ravatest alles vaid 5, pargi kogupindala on v�henenud 700 hektarile. 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss r��stati. Sealsed kullassepat��d, maalid ja v��rtuslikud kaunistused toodi Louvre `i, raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, h�vingust p��senud m��bel m��di oksjonil. Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe p��stis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi �ukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas p�rast I maailmas�da ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus j�tkas t�id oma j�ududega 1952. aastal. Versailles` loss on k�lastajate arvult Louvre�i j�rel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal k�ib seal
1840-1926 etendust.nende hilisemad j�rgijaid nim. Neo ja argentuil postimpressionistideks. t��piline monet impressiolisstlik maal. A on k�la, Sed��ver-meistriteos, tippteos kus k�isd maalimas monet,manet, degas. Arcimboldo Louvre p�ramiid(1989) (1527- 1593) i. Pei neliaastaesadlakda(louvre) neofunktsionalistlik muuseumi peasissek�ik on itaalia manerismi esindaja. vana louver lasi frncois 1 lammutada 16 saj., selle asemel rajati ressantsistiilis uus, millest sai revulutsiooni ajal suurim euroopa muuseum
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi s�damesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on �ks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i j�e keskel oleval Cit� saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei n�e eriti gootilik v�lja: projektis etten�htud teravad tipud kahel tornil j�idki v�lja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm v�imsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtup�eva portaal ja paremal P�ha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
1 küsimus ka - kust on saadud informatsioon?
Kõik kommentaarid