50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cawa
Õppematerjali autor
Tallinna.Teeninduskool LouisXIV Referaat Tallinn2009 Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas
Tuntuimad barokikunstnikud on flaamlased Rubens, van Dyck ja hollandlane Rembrandt. Muusikas kujunesid uued teosevormid: ooper, oratoorium, kantaat ja soolosonaadid. Tuntumad muusikud olid Vivaldi, Scarlatti, Johann Sebastian Bach, Händel, Purcelli. Esimese ooperi kirjutas itaallane Claudio Monteverdi. 17. sajandil langes aadli mõjuvõim, kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Eriti ilmekas oli see protsess Prantsusmaal. Louis XIII (elas 1601-1643, kuningas 1610- 1 1643) kroonimisel oli veel määrav aadlike sõna, Louis XIV (elas 1638-1715, kuningas 1643-1715) ajal olid aadli huvid suunatud üksnes monarhi teenimisele. Kuningas jagas heldelt tiitleid ja iga aadliku unistuseks oli olla kuningale abiks rõivastumistseremoonia ajal. Kuninga isiksus sai mehe ilu etaloniks. Louis XIV
Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone. Renessanss pärandas barokile armastuse nelitise kohal kõrguva kupli vastu. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline.
....................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus
kus valmistati parima kvaliteediga kübaraid. 19. sajandi esimesel poolel muutus kaunistuste osakaal peakatete puhul järk-järgult suuremaks. 1920-ndatel aastatel, mil naised hakkasid lõikama juukseid lõhikeseks, eelistasid nad kübaraid mis kataks kiivrina pead. Alates 21. sajandi algusest tegid suurejoonelised kübarad taas ,,comeback'i". Tänapäeval võetakse ajaloost ja lähiminevikust fragmente või tuuakse need sootuks uuel moel poodiumivalgusesse. Üheks eredamaks näiteks oli möödunud aasta 2 sügistalvistes trendiraportites esitletav nahkne lendurimüts (Hermes), mis oli mõne väite kohaselt austusavaldus maailma esimesele naispiloodile Amelia Earhartile, kes traagiliselt ümbermaailmalennul kadunuks jäi. Et mõista peakatete rolli ja muutumist, annan oma töös ülevaate ka ajaloolisest
varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike liigub idast läände, on kandunud ka inimühiskonna keskpunkt järk-järgult idast lääne suunas: alustades assüürlastest, meedialastest ja pärslastest, liikudes edasi kreeklaste ja roomlasteni, on see jõudnud nüüd järjega hispaanlaste kätte. Kuigi varauusaja alguses jäi Euroopas elanike arv alla Hiina või India elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil.
rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje
rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid