100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
231564
Õppematerjali autor
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
ut.ee/pluginfile.php/119716/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Rad ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm –antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist –Maa kliimasüsteemi meteokomponentide olekute ansambel, mille süsteem läbib pika aja jooksul (kümned aastad) ● Uurimismeetodid
juurde.Öökülm põllumajanduslikus mõttes nimetatakse põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal või taimestikus alla 0° C. Neid on põhiliselt kahte tüüpi:Advektiivne öökülm tekib siis kui mujalt, tavaliselt põhja, kirde või loode suunast tungib meile külm õhumass temperatuuriga 0° C. See esineb kevade algperioodil või hilissügisel. Selle korral on siis ilm tavaliselt tuuline ja pilvine, ning temperatuur langeb tugevasti ja püsib isegi päevadel 0° C lähedal. Gradiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efektiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. See tekib vaiksel ja selgel ööl. Kahe eelneva põhjuse koosmõju
Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise takistavad pilvede ja sademete teket. Meil on ebastabiilne ilm, sest kõik tsüklonid ei jõua meile. iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on
Ka siin iseloomustavad ilma advektiivsed udud ja kihtpilvitus. Üldiselt on meteoroloogiliste elementide ööpäevased muutused soojas stabiilses õhumassis väikesed, seda eriti täispilvituse korral. - Külmas stabiilses õhumassis - Külm stabiilne õhumass esineb tavaliselt talvel mandri kohal, kus on soodsad tingimused maalähedase õhukihi jahtumiseks. Iseloomulik on tugev temperatuuri inversioon, mis võib ulatuda 1-2 km kõrguseni. Põhiliseks ilmatüübiks on talvel selge, pakaseline ilm. Ilm labiilses õhumassis - Soojas labiilses õhumassis Talvel võib suhteliselt soe õhumass esineda merede ja rannikualade kohal. Ilm on muutlik hoogsadude ja rünkpilvitusega. Suvel esineb sooja labiilset õhumassi ainult maismaa kohal, kus aluspinna soojenemise tõttu tekib konvektsioon juba suhteliselt soojas õhumassis. Meteoroloogiliste elementide ööpäevane muutus on soojas labiilses õhumassis tunduvalt väiksem kui külamas õhumassis. Suvel esineb sageli öist äikest.
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? maakonnas
liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Kui tekkivad rünkpilved, siis on tegemist ebapüsiva tasakaaluga. Kui muutus toimub varahommikul on väga tõenäoline, et päeva teisel poolel on sadu. Kui muutus toimub keskpäeval, siis sadu ei tekkida ei jõua. Kui suits läheb ühtlase joana, siis on püsiv tasakaal ja kui mitte on tasakaal ebaühtlane. Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid