50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tults15
Õppematerjali autor
kunst, muuseumid, muusika, reklaam, käsitöö, kultuuriturism. Loova linna olemasolu vajadused ja põhjused Milleks on kasulik loov linn? Ühiskond peidab väga palju andekaid inimesi, kes oskavad, suudavad ja tahavad edendada midagi loomingulist. Üldkontekstis mõistetakse loova linna tähendust ja konsulteeritakse mõistet, kui arenenudmaade suunas. Ühiskond areneb kiirelt, kuid selle põhjustabki innovaatilisuse olemasolu linnadelt, kus on talendikad inimesed. Loovat linna on vaja, sest see mängivad olulist rolli riigi majanduses, mis omakorda mõjutab rahvusvahelises majandust, selle paindlikust ja konkurentsivõimet [Gertler, S. Meric, 2009, lk 1]. Otstarbekus sõltub sellest, kui linn on piisavalt innovaatiline ja arengusuutlik loob ta ühiskonnale midagi kasulikku. Inimesed tarbivad seda, mida neile meeldib, mis on nende jaoks uus ja huvitav. Midagi luues arendatakse konkuretsi suutlikust erinevate
Minu arust tõi autor väga hea näite selle kohta, kuidas turismisihtkoha elanikke puhtalt turismiärisel eesmärgil ära kasutatakse. Kareni mägihõimu kuulsad pikk-kael naised on väga tuntud ja paljud turistid käivad neid ka vaatamas. Need naised on kandnud kaela ümber pronksist rõngaid juba pikka aega ja peavad seda ka edaspidi tegema, kuna valitsus nõuab seda. Sissetulek on tohutu. Nõustun sellga, et kultuurgi on ajas muutuv ning uued põlvkonnad loovad uue kultuuri oma näo järgi. Paljud kareni hõimu naised ei ole enam aga motiveeritud oma pärimuskultuuri hoidma , vaid nad sooviksid seda muuta. Kindlasti on nende kultuuril palju muud huvitavat pakkuda, mis on siiamaani jäänud tahaplaanile, kuna peamiselt vaadatakse ainult pikk-kael naisi. Oleks tore ja huvitav õppida tundma ka selle hõimu teisi tavasid. Muidugi peavad turismiatraktsioonid kannatama külastajate ülekoormuse all mistõttu nad
laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas
Immigrantide integreerimine läbi ettevõtluse Riho Kirsipuu Sissejuhatus 2011 aastal algas Süürias kodusõda. Ei läinud palju mööda kui inimesed hakkasid oma kodudest põgenema ning oma elu päästma. Esialgu põgeneti lihtsalt sõjakoldest kaugemale ja hiljem ka naaberriikidesse, aga õige pea hakati tulema ka üle Vahemere. Lisaks Süüria sõjapõgenikele tuleb Lähis-Ida regioonist ka Euroopase palju majanduspõgenikke, et paremale elule saada. Kuna Vahemereäärsed riigid ei suuda tulevat inimmassi üksi ümberpaigutada ega neid toetada, siis võeti Euroopa Liidus vastu otsus põgenike ümberjaotamise osas
Näiteks võin tuua ühe Keskerakonna vastase lehekülje Facebookis, mille pealkiri on ,, Kas see kurk saab rohkem fänne kui Edgar Savisaar?" . Tõesti on seal kurgil rohkem fänne kui oli Edgar Savisaarel ja suures koguses rohkem. Ja selliseid lehekülgi, kommuune, klubisid, üritusi ja muud seesugust on veel palju. Noored avaldavad oma arvmust rohkem internetis ja peamiselt anonüümselt. Reforminoortel on oma lehekülg nii internetis kui ka Facebookis, kuhu saavad kõik inimesed oma arvamust avaldada ning ideid kirja panna, neid võetakse seal kindlasti kuulda ning arutatakse mõni parim idee läbi ja arvatavasti otsustatakse, kas on vaja veel arutada või jäetakse see mõte seljataha. Hea poliitik täidab oma antud lubadusi ja ülesandeid korralikult ning ei valeta inimestele, kes teda usaldavad ja teda valivad. Ta ei varja ka erinevaid lubadustega seotud probleeme ning teavitab
rahvusvaheliste kooperatsioonide levikut ning täpsustuvat ja laienevat rahvusvahelist tööjaotust. Kuna majanduse globaliseerumine tähendab, et kõik majandussubjektid osalevad majandusringluses, kus nii hüviste kui ressursi turud on globaalsed, siis sellest tulenevalt omab iga majandussubjekt märgatavalt rohkem potentsiaalseid kliente, aga samas ka potentsiaalseid konkurente. Sellest tulenevalt mõjutab majanduse globaliseerumine ennekõike seda, kuidas inimesed, ettevõtted ja riigid konkureerivad, sest konkurentide hulk ei ole enam piiratud ühe riigiga või riigite grupiga. Üldplaanis on kogu rahvusvahelise kaubanduse teooria hetkel üles ehitatud põhimõtteliselt ,,absoluutse eelise teooriale". See teooria väidab kokkuvõtlikult seda, et iga riik on konkurentsivõimeline teatud tüüpi kaupade ja teenuste tootmises ja mitte väga konkurentsivõimeline teistes.
Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma. Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal. Nooremad me seas ei teagi, et vanasti ümbritses me rannapiire okastraat. Me oleme jõudnud 22 aastaga niikaugele, et partneritega NATOs ja Euroopa Liidus üheskoos uuema ajaloo kordust me kartma ei pea. Eesti riik on saavutanud 22 uue iseseisvuse aastaga nii palju, et me ei võrdle enam tänast päeva okupatsiooni või laulva revolutsiooniga. Me võrdleme end riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma riigi suhtes nõudlikumad. Ent demokraatliku riigi puhul tähendab see, et me peame olema nõudlikumad ka iseenda suhtes. Demokraatlikus riigis ei ole valitsejad "nemad", nagu pole kaugemal mingi "Brüssel", kes
kontrollida, kuid kindlasti mitte naine.Romantismiga käis kaasas väide, et kunst peab olema kasutu, sellega tegelesid aristokraadid, kes raiskasid muud moodi ka. 4. Kommertslikus. Populaarkultuur on loodud rahaliste suhete tarbeks. On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid