Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab
· Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid: Hingetoru:
alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia,
......................................... 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas.
Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid 4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode,
(Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka
REFERAAT Loote areng. Keijo Treima Kuusalu KK 2012 Viljastumine ja lootemuna areng Viljastumine. Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna. See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks
inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin. 4 1. RASEDUSKUU Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega
Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5
Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5
Spermatogenees kestab meestel kõrge eani, erinevates arenguastemetes on seemnerakke umbes 200- 300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml. Sain teada, millised arengumuutused toimuvad lootega lunaarkuude lõikes, mis on ka minu jaoks kõige keerulisem osa embrüoloogia loengust. *I lunaarkuu 18.-28. päeval hakkab arenema närvisüsteem, mis hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. rasedusnädalal hakkab arenema veresooned ja magu. 21.-22 päeval hakkab tööle algeline süda. Sellel rasedusnädalal on loode 2,5 mm pikk ja kaalub alla 1g. Alguse on saanud enamiku elundkondade väljakujunemine. 4.nädala lõpus tekivad luud, lihased ning sidekoe alged. Loode on 4mm pikk, kaalub umbes 0,1-0,2g. *II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad.
närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal: Idulase pikku on 3 mm ja ta ei sarnane veel inimesega 5 raseduse nädal: hakkab loote süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. 6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140150 korda minutis.Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja
Seitsmes arengukuu loode Hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loode läheb ümaramaks. Välimuselt nagu vastsündinu, kuid organite talitus on vastsündinu omast nõrgem. Kui laps peaks sellel elukuul sündima, siis ta on enneaegne. Kaheksas arengukuu loode Loote nahk muutub roosaks ja siledaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Kui enne sai loode ennast vabalt keerata, siis nüüd tal selleks enam ruumi pole. Üheksas arengukuu loode Loote elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitused. Nahk kattub lootevõidega. Enne sündi kasvab loode hästi kiiresti (ööpäevas võib kaalu lisanduda 1214 grammi). Arengu 40 esimest nädalat Tänan tähelepanu eest! Maidla 2012
Kui on moodustunud paar XX, siis tuleb tüdruk, kui aga XY, siis on poiss. Y kromosoome on ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Kolmas rasedusnädal Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Lapsuke on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljas rasedusnädal Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar
organitest kiiremini. Hästi on eraldatavad silmad ja kulmud. Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaraks. Kui laps peaks sündima nimetatakse teda enneaegseks. Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Enne võis loode ennast vabalt pöörata, kuid nüüd on see keeruline, kuna on vähe ruumi. Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. Nahk kattub lootevõidega. Ööpäevas võib lisanduda kaalu 12-14 grammi. Normaalne looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega. Sünnitegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama.
Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht
5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält. Südamelöögid tugevamad. 5)6. kuul loote nahk voldiline(kasvab sel ajal teistest organitest kiiremini). Hästi eristatavad on silmad ja kulmud. 6)7. kuul hakkab moodustuma rasvkude, loode muutub ümaramaks. 7)8
limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Hakkab moodustuma loote veresooned, magu ning närvisüsteem, mis see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 21. elupäeval hakkab tööle süda. Nüüdsest on võimalik näha esimesi soo omandamise märke. Viljastunud munarakk kannab endas 46 kromosoomi, millest 23 on ema ja 23 isa omad. Ema kannab alati X kromosoome ja isa võib kanda nii X kui ka Y kromosoomi. Lapse sugu sõltub sellest, kumba kromosoomi kandis munaraku viljastanud spematosoid. Kui see on X kromosoom, siis XX
Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad
· 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal Loode hakkab arenema, kui ema kehas viljastatab seemnerakk munaraku. Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk.
Loote arengu etapid • 7. Nädal 9. nädal 5. kuul Loote arengu etapid 6. Kuul • Nahk kasvab kiiremini. • Nahk voldiline. • Hästi eristatavad silmad ja kulmud 7. Kuul 6. Kuul • Naha alla moodustub rasvkude. • Loote kehavormid muutuvad ümaramaks. • Loode sarnaneb palju vastsündinuga. 8. Kuul • Nahk muutub siledaks ja roosaks. • Pööramine muutub keeruliseks. 28. nädal Loote arengu etapid 9. Kuul • Elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. • Nahk kattub lootevõidega. • Loote kasv enne sündi eriti kiire. (Ööpäevas võib kaalu lisanduda 12-24 g) • Sünnitamine. Kasutatud kirjandus • Pildid: www.google.ee • Õpik ,, Bioloogia põhikoolile IV’’
Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse. Eostamise hetkel pandakse paljud asjad paika. Iga geen määrab spetsiifilise omaduse ning juba varasel hetkel on teada sugu, mis sõltub isast. Inimesel on 20-25 geeni, mis on umbes sama palju kui kanal ning 98,5% DNAst langeb kokku šimpansiga. Esimesel päeval munarakk pooldub ning välimisest rakukihist moodustub platsenta. Identsed kaksikud saavad olla kontaktis, kuid mitteidentseid kaksikuid eraldab membraan. Loode saab kõik vajaliku ema vereringest. Alles 22 päeva pärast ärkab loode ellu. Selleks ajaks on moodustunud südame ja närvsüsteemi algmed. Neljandal nädalal on loode vaid oatera suurune, ning kasvab üks millimeeter päevas. Alguse saavad tulevase lapse aju ja selgroog. Sel perioodil on ebrüo väliste ärritajate suhtes väga tundlik ning areng on kergesti haavatav
menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi
32 raseduse nädal ● Loote pikkus ~400 mm ja kaal ~1400 g. Loote liigutused on ka väljastpoolt nähtavad. Kuna ruumi jääb järjest vähemaks, siis ei saa loode enam kukerpallitada, vaid võtab asendi, kus pea on pööratud allapoole 36 raseduse nädal ● Loote pikkus ~450 mm ja kaal ~2400 g. Enneaegselt sündinuna võib laps õige hooldamise juures ellu jääda. 40 raseduse nädal ● Loote pikkus 460 kuni 540 mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk kattub lootevõidega. Kasutatud allikad http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm https://www.slideshare.net/helina20/loote-areng-274071 http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.WRiSO-vyjDc Tänan kuulamast!
Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest
Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire. Sünnitustegevus algav emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Sünnib pea ees. Lootekesta ülesanne on kaitsmine ja toitmine. Loode ujub vedelikuga täidetud õõnes, mis kaitseb loodet muljumise, kuivamise ja temp muutuste eest. Seda on 1-1,5 liitri ja see vahetub iga kolme tunni möödudes täielikult. Seal kuhu idulane pesastus kujuneb platsenta, mis on lootekest. Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned. Platsenta kaudu toimub ainevahetus. Ema verest saab loode toitaineid ja hapnikku. Loote verest siirduvad ema verre mitmesugused jääkained. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja keemiliste ainete eest. Lapse arengut võivad mõjutada ema haigused. Näiteks punetised tungivad idulase. Tagajärjeks võib olla väärarenguga lapse sünd. Last oota ema peab sööma põhitoitaineid , mineraalelemente ja vitamiine. Halvasti mõjuvad ka alkohol, narkootikumid, ravimid, löögid, kitsad riided. Mehed
Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus
Kõht on nüüd tõeliselt ümmargune. Suurenenud emakas surub suurtele veresoontele, seetõttu on raske kaua seista. Selili lamades võib tunda peapööritust ja halba enesetunnet. Aeg-ajalt võib tunda läbi kõhuseina, kuidas loode end sirutab. Asetades käe kõhule, võib tunda loote jalga või teisi kehaosasid. Tema süda lööb 120-150 lööki minutis(1). 9. kuu: Vahepeal on laps kasvanud 50-52 cm pikkuseks ning kallub 3-4 kilo. Raseduse 260. päeva paiku lõpetab tegevuse platsenta., mille ülesandeks oli beebi varustamine kõige vajalikuga. Sünnitus on lähedal. Loote pea pressib pehmenenud emakakaela vastu, võib esineda voolust ja menstruatsioonivalude taolisi tundeid. Laps on valmis sündima(1). 7 3.SÜNNI SUUR HETK Sünnitusel on 4 etappi: avanemis- ja väljumisfaas, järelsünitusvalud ja järelvalud. Avanemisfaasis toimub emakasuudme avanemine, see on seotud valudega
Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises
Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud Seitsmes kuu: moodustab rasvkude, kehavormid muutuvad ümaramaks Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa, naha karvkate hakkab kaduma Üheksas kuu: viimastel nädalatel on tema kasv eriti kiire, sündimine 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel siis on imiku nahk õrn 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse? Platsenta kaudu: ainevahetus, eritab hormoone, aitab kaitse haiguste vastu. E-L: hapnik, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, ravimind, haiguse tekitajad L-E: süsihappegaas, jääkained, vesi, harmoonid 12. Kuidas toimub sünnitus? 1) Sünnitus algab emaka seina rütmiliste kokkutõmetega(tuhud) 2) Emaka suue laieneb 3) Loote veed tulevad ära 4) Laps sünnib pea ees 5) Nabanöör lõigatakse läbi 6) Laps hakkab iseseisvalt hingama 7) Platsenta väljutatakse 13
kaudu. Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik. Rasedustestid näitavad inimese koorioni gonadotroopse hormooni olemasolu. Platsentavereringe Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline rasedus). Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes
Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustamisega seemnes (taimedel). Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 34 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 56. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Viljastunud munaraku embrüonaalperioodi arenguline kulgemine: 18.28
Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid, toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik. Loote ja ema vaheline side Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
