500 0 Üldfosfor 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 a Hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul Eesti Statistika 5 Rahvastik 1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%. Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust.
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute
kuid üldjuhul eelistab jahedamat ja niiskemat kliimat, mistõttu on kaer tähtis toiduaine aladel, kus suved on jahedad ja vihmased. Taim ei talu vilja valmimisel eriti hästi kõrgeid õhutemperatuure ning seetõttu kasvatatakse kaera peamiselt 3565°N põhja- ja 20 46°S lõunalaiusel. Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil. Kaera võib külvata nii sügisel kui ka kevadel, vili koristatakse siis vastavalt suvel või varasügisel. Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad. Maailmas külvatakse kaera enamasti just kevadel. Sügisel külvatakse kaera piirkondades, kus suved on liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukusi mägipiirkondades (kuni 3860 m üle merepinna). · Kasvupinnas Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel,happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama
2.2. Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsese hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Tootlikkuse erijuhud Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda 3 erijuhtu: püsiv, kasvav, kahanev tootlikkus. (JOONIS) 1. Väheneva tootlikkuse seadus - Kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. 2. Muutuvate suhete seadus Uuritakse 3 liiki suhteid: A. TEGUR-TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse kuidas muutub toodang) erijuht vahendid-toodang (söödaressurss püsiv, produktiivvahendite hulk muutuv) optimaalne suhe
Kõik kommentaarid