Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #1 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #2 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #3 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #4 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #5 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #6 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #7 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #8 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #9 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #10 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #11 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #12 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #13 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #14 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #15 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #16 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #17 Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tipsod32 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all.

Põllumajandus
thumbnail
7
doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, seetõttu peab temaga rohkem arvestama suguisasloomade söötmisel. Seleen võtab aktiivselt osa organismi ainevahetusest. Ta on vajalik mõnede ensüümide ja energiavahetuses osalevate bioaktiivsete ühendite koostisosana. Seleeni ainevahetus on seotud E-vitamiiniga. Seleeni sisaldus on piirkonniti erinev. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead VITAMIINID (A, D, E; VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID) Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Neid leidub organismi rakkudes ja kudedes üsna väikestes kogustes, kuid ka loomad vajavad neid vähe, kuid tingimata vajavad. Vitamiinide puudusest tulenevaid haigusi tunti ammu enne nende avastamist. Vitamiinid liigitatakse: * rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) * veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit).

Loomakasvatus
thumbnail
7
docx

Toitefaktorid

TOITEFAKTORID ENERGIA Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb.

Loomakasvatus
thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles

Toitlustuse õpetus
thumbnail
54
pdf

Lamba- ja veisekasvatus

LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte.

Loomakasvatus
thumbnail
4
docx

Veisekasvatuse söötmise vahearvestuse konspekt

Asendavaid aminohappeid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9, lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Neid aminohappeid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 – lüsiin, metioniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile 1 tõstab noorloomade ja -lindude kaalujuurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn.

Veistekasvatus
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas. Laialdaselt kasutatakse neid piimatõugudega ristamisel. 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Piemont *Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest aegadest liha tootmiseks. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg. Pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad . Silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tapaküpsuse saavutavad vara. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Poegimine kerge. Vasikad suhteliselt väikesed . Eestis puhtatõulisi piemondi tõugu veiseid Eestis ei ole. Vältava ristamise tulemusel peaksid esimesed vasikad sündima käesoleval aastal Dexter *Pärineb Iirimaalt

Veisekasvatus
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b

Kalakaubandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun