Loomakaitseseadus (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Loomakaitseseadus

Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 5­6-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

47

docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

Tehnoloogia

37

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. ­ 33,4 tuh

Veisekasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008  VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus

29

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ ·

Veisekasvatus

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus

39

doc

Keskkonnakaitse KT

48. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 49. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 50. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata

Keskkonnaohutus

20

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kelles

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)