Loomageneetika 1 osa (2)

5 VÄGA HEA
 
EESTI MAAÜLIKOOL
VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE
INSTITUUT

LOOMAGENEETIKA I OSA
LOENGUKONSPEKT
ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS
ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE

Koostajad: A. Lüpsik
E. Orgmets
H. Viinalass
TARTU 2009
GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS
Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest
ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud
bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­
pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise
seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide
soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade
selektsiooni edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse
harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikro-
bioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just
mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka
biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni
säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga.
Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni
aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste
teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin,
veterinaaria jne).
GENEETIKA UURIMISMEETODID JA GENEETIKAHARUD
Geneetikas kasutatavad uurimismeetodid võimaldavad selgitada pärilikke nähtusi ja
geneetilise informatsiooni edasiandmise seaduspärasusi kõikidel elusa mateeria tasemetel.
Vastava geneetikaharu nimetus oleneb uurimismeetoditest ning sellest, millisel tasemel
uurimist teostatakse.
Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja
valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete
struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu
nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus
biokeemilisi ja biofüüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid.
See geneetikaharu hakkas arenema 1940...1950.
Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsütogeneetikas uuritakse rakuorganellide
(põhiliselt kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise
informatsiooni säilitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende
muutusi, kromosoomiarvu ja karüotüübi (kromosoomistiku) erinevusi eri liikidel jne.
Organismi tasemel geneetilised uuringud on kõige vanemad. Põhimeetodiks sellel
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Loomageneetika 1 osa #1 Loomageneetika 1 osa #2 Loomageneetika 1 osa #3 Loomageneetika 1 osa #4 Loomageneetika 1 osa #5 Loomageneetika 1 osa #6 Loomageneetika 1 osa #7 Loomageneetika 1 osa #8 Loomageneetika 1 osa #9 Loomageneetika 1 osa #10 Loomageneetika 1 osa #11 Loomageneetika 1 osa #12 Loomageneetika 1 osa #13 Loomageneetika 1 osa #14 Loomageneetika 1 osa #15 Loomageneetika 1 osa #16 Loomageneetika 1 osa #17 Loomageneetika 1 osa #18 Loomageneetika 1 osa #19 Loomageneetika 1 osa #20 Loomageneetika 1 osa #21 Loomageneetika 1 osa #22 Loomageneetika 1 osa #23 Loomageneetika 1 osa #24 Loomageneetika 1 osa #25 Loomageneetika 1 osa #26 Loomageneetika 1 osa #27 Loomageneetika 1 osa #28 Loomageneetika 1 osa #29 Loomageneetika 1 osa #30 Loomageneetika 1 osa #31 Loomageneetika 1 osa #32 Loomageneetika 1 osa #33 Loomageneetika 1 osa #34 Loomageneetika 1 osa #35 Loomageneetika 1 osa #36 Loomageneetika 1 osa #37 Loomageneetika 1 osa #38 Loomageneetika 1 osa #39 Loomageneetika 1 osa #40 Loomageneetika 1 osa #41 Loomageneetika 1 osa #42 Loomageneetika 1 osa #43 Loomageneetika 1 osa #44 Loomageneetika 1 osa #45 Loomageneetika 1 osa #46 Loomageneetika 1 osa #47 Loomageneetika 1 osa #48 Loomageneetika 1 osa #49 Loomageneetika 1 osa #50 Loomageneetika 1 osa #51 Loomageneetika 1 osa #52 Loomageneetika 1 osa #53 Loomageneetika 1 osa #54 Loomageneetika 1 osa #55 Loomageneetika 1 osa #56 Loomageneetika 1 osa #57 Loomageneetika 1 osa #58 Loomageneetika 1 osa #59 Loomageneetika 1 osa #60 Loomageneetika 1 osa #61
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
133 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Roma Sarin Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas toimub geneetilise info ülekanne rakus ?
  • Milleks lisatakse toiduainetele geene ?
  • Kuidas saadi Dolly ?

Mõisted

geneetika, samuti mikro, lisaks eelnimetatutele, sugulisel sigimisel, nukleiinhapped, pürimidiinalused, fermentide primaarstruktuur, replikatsioon, replikon, kõikide rna, rna, fermendid, valgu molekulis, initsiaator, ribosoomi rna, variante, koodoniteks, mutantne dna, mõttetud mutatsioonid, sünonüümsed mutatsioonid, dimeerid, rakuehitus, käesolevaks ajaks, interfaasses rakutuumas, mitoosiga, profaas, kromosoomid spiralisee, metafaas, dubleeritud, kromosoomikogumit, partenogenees, lähterakk, partenogenees, mesilasema munasarjades, leskedel, emamesilane, mesilasemad, kvalitatiivsed tunnused, pärilik muutlikkus, kombinatiivne muutlikkus, mutatsioon, mutatsioonide korral, mutatsiooniks, vähenenud, antimorfseks mutatsiooniks, duplikatsioonideks, inversiooniks, inversioon, translokatsioone, rakud, niisugune organism, kunstlikuks polüploidiseerimiseks, kromosoomiarvu kahe, steriilsemad, polüploidsed taimed, real juhtudel, tetraploidsed taimed, siidiussi autoploididel, imetajatel, kummalgi liigil, isendi areng, aneuploidsust, veistel, tuntakse sekundaarset, sellisteks tunnusteks, sugurakke, genotüübiline lahknemissuhe, lahknemissuhe f2, karakull, jämevill, pikkus normaalne, lühikesed, tšintšilja, polüalleelsus, hõbe, isendi homo, tüüpi loomad, alleel al, suguliitelisteks, homo, daltoonikuid mehi, selliseid juhuseid, sagedamad, selliseks haiguseks, piiratud tunnused, defekt, selliseks tunnuseks, sarved, kanadel, kitsedel, gameetide kombinat, komplementaarne, duplikaatne, komplementaarsed, epistaas, geen a, dominantseks geeniks, geenide kumulatiivse, pleiotroopsuseks, ristsiirdeks, tsiss, rekombinant, krossingoveri olemasolu, lähtudes krossin, fenotüüp, isendi fenotüüp, lõpptulemuseks, kujunemise kiirust, neid muutusi, kõrgematel organismidel, tegemist fenokoopiaga, temperatuurikõiku, üldtuntud, paljudes katsetes, rekombinant, restriktsiooni, võõrast dna, restriktsiooni nukleaasidel, recognition sequences, võrdluseks, rekombinant, vajalik dna, pcr, läbiviimiseks, kasutatav ensüüm, pcr, transkribeerida dna, polümeraas, gmo, gmo, koekultuuri rakku, embrüokloonimine, 277, sarnaselt toimides, rrpp

Sisukord

  • EESTI MAAÜLIKOOL
  • VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE
  • INSTITUUT
  • LOENGUKONSPEKT
  • ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS
  • ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE
  • GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS
  • Geneetika on teadus organismide pärilikkusest
  • Populatsioonigeneetika
  • Molekulaarsel tasemel
  • Tsellulaarsel (raku tasemel)
  • Organismi tasemel
  • Populatsiooni
  • PÄRILIKKUSE MÕISTE
  • Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi
  • MOLEKULAARGENEETIKA ALUSED
  • Mikroobide iseärasused
  • Nukleiinhapped kui geneetilise informatsiooni kandjad
  • DNA ehitus
  • A-T-C-C-T-G-G-T-T-T-A-G-C-T-C-G-A
  • T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-G-A-G-C-T
  • RNA ehitus
  • A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G
  • GENEETILISE INFORMATSIOONI LIIKUMINE RAKUS
  • Matriitssüntees - geneetilise informatsiooni ülekanne
  • _____
  • Replikatsioon - DNA kahendumine e kopeerumine
  • DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt)
  • DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas
  • Replikon
  • RNA biosüntees - transkriptsioon
  • Valgusüntees kui geneetilise informatsiooni realiseerumise põhietapp
  • Valgud erinevad üksteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse
  • Esimeseks etapiks
  • Geenid, alleelid ja lookused
  • Geneetiline kood
  • Geneetilise koodi põhiomadused
  • DNA STRUKTUURI MUUTUSED - GEENMUTATSIOONID
  • DNA reparatsioon
  • Valgusreparatsioonil
  • Pimereparatsioonil
  • TSÜTOGENEETIKA ALUSED
  • Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest
  • Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise
  • KOROMOSOOMID MITOOSIS JA MEIOOSIS
  • Kromosoomid interfaasis
  • Interfaasses
  • Kromosoomid mitoosis
  • Profaas
  • Metafaas
  • Tsentromeer
  • Anafaas
  • Telofaas
  • Plasmodium malariae
  • Ascaris megalocephala
  • Astacus fluviatilis
  • Bombyx mori
  • Culex pipiens
  • Drosophila melanogaster
  • Musca domestica
  • Apis mellifera
  • Cyprinus carpio
  • Gallus domesticus
  • Numida meleagris
  • Meleagris gallopavo
  • Anser domesticus
  • Anas domesticus
  • Mus musculus
  • Rattus norvegicus
  • Cavia porcellus
  • Oryctolagus cuniculus
  • Sus domesticus
  • Ovis aries
  • Capra hircus
  • Bubalus bubalis
  • Bos taurus
  • Poephagus grunniens
  • Equus asinus
  • Equus caballus
  • Mustela vison Brisson
  • Felis catus
  • Canis familiaris
  • Vulpes vulpes
  • Macaca mulatta
  • Pan troglodytes
  • Homo sapiens
  • Kromosoomid meioosis
  • Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo
  • Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine
  • Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku
  • SUGUKROMOSOOMID JA SUGUPOOLE GENEETILINE DETERMINATSIOON
  • Sugukromosoomid ja soo määramine
  • Sugupool
  • Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on
  • Partenogenees
  • TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA
  • Tunnuse muutlikkus
  • Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus
  • Pärilik muutlikkus
  • Mittepärilik muutlikkus jaguneb
  • Pärilik muutlikkus jaguneb
  • Pärilik muutlikkus
  • Mutatsioonid jagunevad geeni toime iseloomu järgi järgmiselt
  • Amorfse mutatsiooni
  • Hüpomorfse mutatsiooni
  • Hüpermorfse mutatsiooni
  • Antimorfse mutatsiooni
  • Neomorfse mutatsiooni
  • Mutatsioonid jagunevad genoomile mõjumise astme järgi järgmiselt
  • Kromosoommutatsioonid
  • Kromosoommutatsiooni tüübid
  • Deletsiooni
  • Duplikatsioonideks
  • Inversiooniks
  • Translokatsiooni
  • Kromosoommutatsioonide teke ja tagajärjed
  • Genoommutatsioonid (heteroploidsus)
  • Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi
  • euploidsus
  • aneuploidsus
  • Euploidsus
  • Monoploidsete
  • Diploidsetel
  • Mitootilise polüploidsuse
  • Sügootne polüploidsus
  • Meiootiline polüploidsus
  • n - triploidid (AAABBBCCC)
  • n - tetraploidid (AAAABBBBCCCC)
  • n - pentaploidid (AAAAABBBBBCCCCC)
  • n - heksaploidid (AAAAAABBBBBBCCCCCC)
  • n - oktoploidid (AAAAAAAABBBBBBBBCCCCCCCC)
  • n - dekaploidid (AAAAAAAAAABBBBBBBBBBCCCCCCCCCC)
  • Monoploidsust
  • Autoploidseid
  • Alloploidsed
  • Aneuploidsus
  • Sugukromosoomide (gonosoomide) aneuploidsust
  • MOSAIIKSUS JA KIMÄÄRSUS
  • Kimääri
  • Mosaiikorganism
  • XX/X0, X0/XX/XY
  • XXY/XY, XXY/XX, XXY/XX/XY, XXY/XY/X0, XXY/XY/XX/X0, XXXY/XXY, XYY/XY
  • GEENIDE REKOMBINATSIOONID SUGULISEL SIGIMISEL
  • Interkromosoomne rekombinatsioon (Mendelism)
  • Monohübriidne ristamine
  • Homosügootsete isendite ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas (F
  • kõik
  • Tabel
  • Põllumajandusloomade tunnuste fenotüübilised lahknemissuhted monohübriidse ristamise korral
  • Tunnus
  • Dominantne tunnus Intermediaarne
  • Retsessiivne tunnus Fenotüübiline
  • Karvkatte värvus
  • Pigmendi jaotumine
  • Ühtlane
  • Sarvilisus **
  • Valge
  • Karvkatte
  • šorthorni tõul)
  • Harjase värvus
  • Sõrgade kuju
  • Kokkukasvanud
  • Kõrvade asetus
  • Horisontaalne
  • Kõrvade areng *
  • Karakull-lammaste
  • Villa värvus ***
  • Saba areng
  • Sabata
  • Villkarva säbarus *
  • Vähese säbarusega säbar
  • Villkarva
  • Jämevill
  • Naaritsate karvkatte
  • Normaalne
  • angoora)
  • Sulestiku värvus *
  • Jalgade
  • Lühikesed
  • Harja kuju
  • Rooshari
  • Sulestiku tüüp **
  • Kähar
  • Naha värvus
  • Pigmendi
  • Kirju
  • Allüür
  • Traav
  • Mendeli II seadus - tunnuste lahknemise e segregatsiooniseadus
  • Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse
  • Isendi homo- või heterosügootsuse tuvastamiseks
  • SUGULIITELISED TUNNUSED
  • Suguliiteline pärilikkus
  • LAHKNEMISSUHETE STATISTILINE ISELOOM
  • hii-ruut)-TEST
  • Ülesanne
  • Tabel. χ
  • testi tabel faktilise ja teoreetilise lahknemissuhte kokkulangevuse kontrollimisel (F. B
  • Hutti, 1969 järgi)
  • Fenotüüp
  • Faktiliselt
  • Teoreetiliselt
  • Hälve (f-t)
  • Hälbe ruut (f-t)
  • Albiino (DD)
  • Palomiino (Dd)
  • Helekõrb (dd)
  • =0,890
  • Polühübriidne ristamine
  • Dihübriidne ristamine
  • GEENIDE KOOSTOIME EHK INTERAKTSIOON
  • Komplementaarsus
  • Epistaas
  • Dominantse epistaas lahknemissuhtega 12:3:1
  • Duplikaatsus
  • Polümeersus
  • Modifikaatorgeenid
  • Pleiotroopsus
  • GEENIDE INTRAKROMOSOOMNE REKOMBINATSIOON (MORGANISM)
  • Geenide aheldus
  • GENOTÜÜP JA KESKKOND
  • Genotüüpi
  • MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA
  • Rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid
  • Restriktsiooni- ehk piiravad ensüümid
  • Rekombinant DNA ja DNA kloonimine
  • Isepaljunevate süsteemidena
  • PCR pôhietapid
  • GMO – GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISM
  • Geneetiline muundamine leiab aset
  • Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*
  • Transgeensed taimed ja loomad
  • GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMED
  • Milleks lisatakse toiduainetele geene?
  • Kloonimine
  • Kuidas saadi Dolly?
  • Veise kloonimine
  • Õppekirjandus
  • Punased silmad / Valged
  • kolmevärviline (kilpkonnavärv – X
  • OTSERISTAMINE PÖÖRDRISTAMINE
  • PUNAKAS VIIRIK
  • MUSTAKIRJU PUNASEKIRJU
  • PUNANE MUSTAKIRJU
  • S – ühtlane
  • Pähkelhari
  • KOLLANE
  • PUNAKASPRUUN
  • VALGE

Teemad

  • LOOMAGENEETIKA I OSA
  • mikro
  • bioloogiaga
  • viroloogiaga
  • molekulaargeneetikaks
  • tsütogeneetikas
  • genealoogilist analüüsi
  • populatsioonigeneetikaks
  • biomeetriaks
  • pärandumisega
  • pärilikkust
  • kromosoomiline pärilikkus
  • tsütoplasma pärilikkus
  • Mikroobide iseärasused
  • Escherichia coli
  • adeniin (T-A)
  • guaniin (C-G)
  • Ahelate komplementaarsus seisneb selles, et nukleotiidijärjestus ühes
  • ahelas tingib kindla nukleotiidijärjestuse ka teises ahelas
  • koosneb ühest polünukleotiidahelast
  • A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G
  • antikoodon
  • Geen
  • lookuses
  • poolkonservatiivseks
  • transkriptsioon)
  • translatsioon
  • mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide
  • keelde
  • fermentide (ensüümide) osavõtul
  • Fermendid
  • otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad
  • valgud (proteiinid) on polümeersed
  • monomeerideks on aminohapped
  • poolest polüpeptiidahelates
  • transkriptsioon matriits-RNA-le
  • initsiaator–tRNA-ks
  • antikoodoniks
  • translatsiooniks
  • eksoniteks
  • introniteks
  • funktsionaalselt piiritletud lõiku DNA
  • ahelas
  • lookuseks
  • koodoniteks on järjestikused nukleotiidide tripletid
  • ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse
  • koodonisse)
  • Geneetilise koodi põhiomadused
  • Tripletsus
  • Pidevus
  • Kattumatus
  • Kolineaarsus
  • Terminaatorkoodonid
  • Ühetähenduslikkus
  • Sünonüümsus
  • Universaalsus
  • Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informat
  • siooni muutuse - mutatsiooni
  • generatiivseteks
  • Mutantne DNA
  • kopeeritakse DNA replikatsioonil
  • Tähenduslikud mutatsioonid
  • Mõttetud mutatsioonid
  • ultraviolettkiirgusega
  • fermentide toimel
  • põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid
  • prokarüootideks
  • eukarüootideks
  • kromatiidist
  • DNA paikneb põhiliselt
  • rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv
  • info edasikandmise järglastele
  • Geen on pärilikkuse ühik
  • Geenid
  • kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut
  • kromosoomid despiraliseerunud
  • Interfaasis
  • toimuvad seal järgmised protsessid
  • valgusüntees
  • kasvamine
  • DNA replikatsioon
  • ettevalmistus mitoosiks
  • Sünteesitakse mitoosikäävi moodustavaid valke
  • spiralisee
  • ruvad
  • muutuvad jämedamaks
  • hakkavad liikuma ekvatoriaaltasapinna suunas
  • koondunud ekvatoriaaltasapinnale
  • ekvatoriaalplaadi
  • tsentromeerid
  • karüotüüpi
  • primaar
  • tsooniks
  • jaotab kromosoomi kaheks osaks
  • diploidne
  • DNA molekul
  • dubleeritud
  • haploidseks
  • gonosoomide
  • autosoomsetes
  • homoloogsed
  • genoomiks
  • karüogrammiks
  • tekib tuumake ja
  • tuumamembraan
  • sügoodis e isendis
  • Meioosi tagajärjel väheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub
  • haploidseks
  • Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist üks kromosoom
  • kaks teineteisele järgnevat tuumajagunemist
  • replikatsioon toimub ainult üks kord
  • Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo
  • loogsed kromosoomid jaotatakse tütarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid
  • viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv
  • rekombinatsiooniks
  • krossingover
  • epigaamne
  • Bonellia
  • progaamne
  • sügaamne
  • gono
  • soomidega
  • isane heterogameetseks
  • on homogameetne
  • vääremadeks
  • Lesed arenevad
  • töömesilased ja ema arenevad
  • Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus
  • teks
  • Kvantitatiivsete tunnuste
  • Kvalitatiivsed tunnused
  • muutlikkust ehk variatsiooni
  • modifitseerida
  • Modifikatsiooniline muutlikkus
  • Näiteks
  • Paratüübiline muutlikkus
  • Pärilik muutlikkus jaguneb
  • Pärilik muutlikkus
  • a) Kombinatiivne muutlikkus
  • b) Korrelatiivne muutlikkus
  • Näiteks
  • c) Mutatsiooniline muutlikkus
  • Mutatsioon
  • retsessiivsed
  • Mutatsioonid jagunevad geeni toime iseloomu järgi järgmiselt
  • Mutatsioonid jagunevad genoomile mõjumise astme järgi järgmiselt
  • interstitsiaalseks
  • peritsentriliseks
  • paratsentriliseks
  • Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi
  • euploidsus
  • aneuploidsus
  • diploidseteks hübriidideks
  • polüploidseteks
  • autoploidideks
  • alloploidid
  • Colchicum autumnale
  • postsügootset
  • kimäärsust
  • Primaarne kimäärsus
  • lad. parentes
  • geenide
  • genotüüpi
  • Tunnuse
  • retsessiivseteks
  • alleelideks
  • alleelsuseks
  • lookuses
  • polüalleelsusega
  • homosügootseteks
  • heterosügootseks
  • homosügootseks retsessiivseks
  • homosügootseks dominantseks
  • monohübriidseks
  • ühtlikkusseadus
  • kõik
  • ühetaolised järglased
  • intermediaarselt
  • teises põlvkonnas tunnuste lahknemine kindlates lahknemissuhetes
  • polüalleelsuse
  • retsiprooksel ristamisel
  • taandristamist
  • taandristamist nimetatakse ka
  • analüüsivaks
  • testristamiseks
  • letaalsed
  • geenid
  • suguliitelisteks
  • gonosoomseteks
  • Drosophila melanogaster
  • hemisügootne
  • Y
  • holandrilised tunnused
  • segada sugupoolega piiratud tunnustega
  • sugupoolest sõltuvateks tunnusteks
  • LAHKNEMISSUHETE STATISTILINE ISELOOM
  • hii-ruut)-TEST
  • 05
  • 01
  • polühübriidseks ristamiseks
  • di-, tri-, tetra- või
  • pentahübriidset
  • dihübriidseks
  • polühübriidide omavahelisel ristamisel
  • moodustuvad järglastel nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid
  • sõltumatuse
  • seaduse
  • Komplementaarne
  • Epistaatiline
  • Duplikaatne
  • aditiivne
  • Modifitseeriv
  • epistaatilisteks
  • hüpostaatilisteks
  • arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks
  • plussalleelid
  • mitteefektiivseteks (miinusalleelid)
  • põhigeenid
  • mis tugevdavad või nõrgendavad
  • tunnuse avaldumist
  • ekspressiivsusest (
  • penetrantsuseks
  • ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele
  • pleiotroopsuseks
  • polüfeensuseks
  • geneetiline korrelatsioon
  • ühe organi või tunnuse muutusega kaasneb teise organi
  • või tunnuse muutus
  • ristsiirdeks
  • krossingoveriks
  • krossingoveriks
  • rekombinantseteks
  • mida kaugemal geenid
  • kromosoomis üksteisest asuvad, seda suurem on nendevahelise krossingoveri tõenäosus
  • morgan
  • reaktsiooninorm
  • geneetilise potentsiaali
  • Kriitiline periood
  • morfoosid
  • fenokoopiateks
  • ei ole pärilikud
  • ühemuna-) ja disügootsete (erimuna-)
  • kaksikute uurimised
  • ühemunakaksikutel on identne genotüüp
  • jälgitakse tunnuste
  • kokkulangevust
  • interaktsioon genotüübi ja keskkonna vahel
  • nukleaase
  • peremehepoolne bakterviiruste infitsee
  • rivuse piiramine
  • host restriction
  • restriktaasidel
  • restriction site
  • recognition sequences
  • cohesive ends
  • rekombinant-DNA molekulideks
  • restriktsiooni
  • fragmendid
  • DNA restriktsioonikaardi e profiili
  • plasmiide vôi viiruseid
  • E. coli
  • geeni isoleerimine;
  • poly
  • merase chain reaction)
  • ensüümi DNA-polümeraas
  • primer
  • Thermus aquaticus
  • kasutatavad komponendid
  • PCR meetodil
  • pöördtranskriptaasi
  • Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*
  • looterakkude abil kloonimine
  • Õppekirjandus
  • Rooshari Herneshari

Kommentaarid (2)


Airo Ruuben: Sain, mida tahtsin! Ja rohkemgi veel. :)
02:01 25-01-2010

nibu: väga hea
15:52 25-01-2010


Sarnased materjalid

12
doc
10
doc
34
docx
32
doc
94
doc
98
docx
96
doc
83
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto