saelaudu, laadivad ja lossivad praame, tirivad palke veest välja. Vabatuses elavate india elevantide arv väheneb, praegu on neid 30 000 -40 000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline. Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Karv on elevandil mustjas hall. Toitumine Üks täiskasvanud elevant sööb ööpäevas kuni 100 kg rohtu, põõsaste noori võrseid ja puuoksi. On välja arvutatud, et ühe elevandi aastaringseks toitumiseks on vaja taimi umbes 5 km2 suuruselt alalt. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett. Et kätte saada ülemisi oksi, langetavad elevandid sageli puid, tihti rebivad ka tüvedelt koort. Elevant on taimetoiduline. Nad söövad eri liiki
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi-
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhappebakter), kes koos
taani maatõuga) ARETUS Kahetõuline ristamine-saadakse suurem jõudlusega lihasigu. Ristandsigadel on kiirem kasv ja varem tapaküpsus. Samuti suurem tai-liha sisaldus. Kolmetõuline ristamine-kõigepealt saadakse ristamisel heade omadustega emissiga ja seejärel ristatakse ta hea lihatõugam, tulemuseks kiire kasvuga, hea lihaga, sööda minimaalsed kasutajad. KVALITEEDIKLASSI MÄÄRAMINE Rümba tailihasisalduse määramine SEUROP-iga. Tänu sellele saadakse tapale toodud loomade eest õiglasemat tasu, olenedes siis kui kvaliteetne liha on. MÄRGISTAMINE Rümba märgistamine peale kvaliteedi määramist: *etiketiga *templiga *tapanumbriga Sealiha kvaliteedi juures on oluline määrata liha pH.
Karpidel pole pead. Nad elavad veekogudes. Peajalgsed: jalad paiknevad peas. Peajalgne kasutab tindinäärme vedelikku, et see välja pritsida ja siis vaenlase eest põgeneda. Lülijalgsed Vähid (jõevähk): elavad puhtavetelistes jõgedes ja järvede kallastel. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, sabauim, uju- ja käimajalad, esijalgadel sõrad, keha on lüliline. Tähtsamad meeleelundid: liitsilmad, tundlad, haistmine, maitsmine. Toit ja toitumine: vetikad, väikesed konnad väikesed kalad, toitu haarab sõrgadega, siis suunab suhu. Hingamiselundid: lõpused. Eritus elundid: pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed. Ämblikud (ristämblik): elavad maismaal. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta
Teritab kihvu. Kihvad on mõeldud mingil määral vaenlase vastu võitlemiseks, kuid ka turniirirelvadeks ning põhiliselt jooksuajal teise isasega võitlemiseks. Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa. Kärsa abil saab suuri kive veeretada. Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine. Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5 Suure osa oma toidust saab kätte songides. Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure. Metssiga on omnivoor. Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid, tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud,
Oma töös loodan saada vastuseid paljudele küsimustele ja teha palju huvitavaid avastusi. Lisaks võtsin võrdlemisobjektis Eestis populaarse kaslase kodustatud kassi. Endale avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste omadustega tutvudes oli väga huvitav võrrelda neid kodukassiga, hämmastavalt palju omadusi kandub üle ka väikestele kaslastele. Üks põhjus looma valikul oli kindlasti lõvi suursugusus, tegemist on ikkagi loomade kuningaga. Mulle on alati meeldinud suured ja võimsad loomad, kuigi ei leidu looma, keda ma ei armastaks oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik. 3 KASLASED Kes on kaslane? Kaslased asustavad kõiki mandreid, välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas. Nad on
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist
Kõik kommentaarid