Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomade karjatamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Loomade karjatamine #1 Loomade karjatamine #2 Loomade karjatamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Debussy Õppematerjali autor
Sigade, lehmade, lindude, hobuste, lammaste, vasikate, noorloomade karjatamine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

· Rohumaa taimi külvatakse ja looduslikult kasvavad nad ka segukülvides. Segukülvides liigid omavahel konkureerivad, mis tekitavad juhtliikidega suletud kooslusi ja argesiivsete liikidega avatud kooslusi. Selliste segukülvide kasutamine, väetamine ja hooldamine on keerukam kui põllukultuuridel. · Rohumaade saak 100% kasutatakse ainult loomasöödaks. Heintaiimede koostis ja saagivõime peavad vastama loomade söödatarbele. Eesti looduslikud tingimused nt suvekuude õhutemp mis kõigub 12-20 C vastab kultuurkõrreliste ja liblikõieliste heintaimede optimaalsetele temperatuuridele. Eesti suvekuude sademete hulk rahuldab heintaimede vee vajadust 70-80% ulatuses. Sademetest ja temp lähtuvalt, heintaimede saagid aastate jooksul kõiguvad +/-10%, põllukultuuride saaagid aga +/-30%. Heintaimede liigid on leplikud mulla lõimise ja liikide suhtes. Rohusöötade

Önoloogia
thumbnail
14
docx

Agronoomia alused-Konspekt

Karjamaale ei sobi kindlasti päideroog, ohtetu luste ja liblikõielistest harilik ja niidutüübilised hübriidlutsernid. Kombineeritud kasutuslaadiga rohumaadel kasvatatavad liigid peavad olema vastupidavad nii karjatamisele kui ka niitelisele kasutamisele. Sellised heintaimeliigid on kerahein, aas- rebasesaba, aasnurmikas, harilik aruhein ja timut. Veised Kogu söödavajadust ei rahuldata siiski ainult karjamaarohuga. Osa loomade söödatarbest kaetakse (olenemata teravilja kõrgest omahinnast) jahuga. Suvisel perioodil, kui loomad saavad karjamaalt piisavas koguses toorproteiini, võib lehmadel tulla puudus energiast. Seetõttu sobib väga hästi kasutada suveperioodil omatoodetud odrajahu. Jõusööta tuleb anda lehmadele diferentseeritult : suve esimesel poolel vähem ja sügise poole rohkem. Keskmisena antakse lehmale vähemalt 200 g jahu ühe kilogrammi piima kohta. 1. Piimakarja karjatamine.

Kategoriseerimata
thumbnail
8
pdf

Karjamaasaagi arvestamise juhend

JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt

Loodusteadus
thumbnail
18
docx

Agronoomia

mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3)

Agronoomia
thumbnail
3
docx

Eriloomaliikide karjatamine

Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ­ ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Karjatamise mõju taimekooslusele

majandusliku tegevuse tulemusena metsaraie ja sellele järgnenud niitmise ning karjatamise tagajärjel. Paljude sajandite jooksul on karja söödavajadusi katnud suvel karjamaarohi, talvel hein, iga- aastane ühekordne käsitsi niitmine mõjutas looduskeskkonda vähe. Rohumaa taimekoosluste kujunemist mõjutab tugevasti kasutusviis. Ühesuguse mullastiku ja veereziimi 5 tingimustes põhjustab tugev karjatamine eri rohukamara moodustumist, võrreldes ainult niitelise kasutamisega. (Krall jt 1980). Karjatamise viisist sõltub söödud rohu kogus, rohu söödavus(%) ja loomade toodanguvõime ning karjamaa kestus. Karjatamist on võimalik korraldada kahel viisil: 1) süsteemitu ehk vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine.

Pärandkooslused
thumbnail
9
doc

Konspekt

Hein 400 100 Jõusööt 120 120 Silo - 820 Mineraalsööt 10 10 Heina kvaliteet Kvaliteet Energia MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 13.Lammaste karjatamine, Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. estis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg

Lambakasvatus
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

- koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid. Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama, kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa,

Agronoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun