........................................................................................10 Magevee- ja maismaaelustik ............................................................................................11 Massiline väljasuremine Permis .......................................................................................12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13 Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad ............................................................... 14 Imetajad Oligotseeni ajastikus ......................................................................................... 15 Kliima muutus ja massiline väljasuremine ...................................................................... 15 Kasutatud kirjandus.........
Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).
Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine
ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed Perm(299-251) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks
Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja
Evolutsioon kujunemine Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. Darwini teooria Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda
Kõik kommentaarid