Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest?
  • Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latumit Taeniatest?
  • Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #1 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #2 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #3 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #4 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #5 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #6 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #7 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #8 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #9 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #10 Loomabioloogia 1 kontrolltöö vastused #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vanjokk Õppematerjali autor
Loomabioloogia 1.kontrolltoo küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond ­ Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond ­ Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond ­ Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass ­ Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass ­ Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass ­ Superclassis (SpCl; SpC) * Selts ­ Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond ­ Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond ­ Genus (G) (SbG; SpG) * Liik ­ Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid

Loomabioloogia
thumbnail
26
doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel  250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt:  fekaal-oraalselt – ümarussid  vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt:  kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma  vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei p

Esmaabi
thumbnail
13
docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ­ ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu ­ paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus ­ Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) ­ Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (mu

Füsioloogia
thumbnail
7
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda ­ Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia ­ Karbid 3) Cl. Cephalopoda ­ Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1)

Loomabioloogia
thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad ­ Porifera CL Klaaskäsnad ­ hexactinellida CL päriskäsnad ­ demospongiae CL lubikäsnad ­ calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?

Zooloogia
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo

Hüdrobioloogia
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

c) Maailma rahvastiku kasv ja linnastumine. d) Korallriffide elurikkuse vähenemine. e) Kasvav energiavajadus tööstuses ja põllumajanduses. f) Korallidega koos elavad vetikad surevad. 3.2. Kirjuta, kuidas võib korallriffide kahjustumine mõjutada (1-3) 1) mereelustikku, 2) inimeste toidulauda, 3) turismimajandust. Ülesanne 4. Lisaülesanne õpetaja valikul. 4.1. Võrdle roosi ja meriroosi ning kirjuta, millisesse suurde organismirühma (riiki) kumbki kuulub. Kirjuta vastused tabelisse, kus on 3 veergu ja 6 rida. Võrreldavad tunnused Roos Meriroos Elupaik Organite olemasolu Toitumine Liikumine Riik 4.2. Mis on sinu arvates nende kõige suurem erinevus? Põhjenda oma arvamust. Ülesanne 5. Lahenda ristsõna. Kokku on 10 küsimust. Küsimuse järel sulgudes on antud tähtede arv vastuses. Küsimuse järel kontrollis näitab sulgude ees olev number küsimust, sulgude sees olev number tähte. 1

Bioloogia
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�

Loodus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun