Loogika konspekt 6-10 (4)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
1_fl_vi-x
L6 ARUTLUS (järeldamine)
Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist
otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue
otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks
(ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises).
Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui
propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused.
Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut
iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt.
Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks.
Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on
paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse.
Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on
teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest.
Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade
arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on
tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib
tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane.
Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei
paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika
seisukohalt seaduspärane.
Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused
(ja järeldus) on tõesed väited.
Eesti keeles on kasutatud terminit õige arutlus kehtiva arutluse kohta ja vale ehk vigane
arutlus mittekehtiva kohta. Õige arutlus võib olla sellise terminoloogia järgi ebakorrektne ehk
väär, kui eeldused pole tõesed. Termin tõene arutlus on olnud kasutuses korrektse arutluse
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi
see pole tänapäeval üldlevinud.
ARUTLUSE LIIKIDEST
Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega
garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist
järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni
näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused
liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline
loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga.
Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või
tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa
loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel
koertel saba. Vt ka Milli meetodid Vuksi õpikust.
Analoogia. Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult
üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Arutlusobjektide suurema hulga
korral võib analoogia-arutlus muutuda induktiivseks.
(Abduktsioon on arutlus, milles jõutakse tõendusmaterjali põhjal parima seletuseni, st
saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.)
2_fl_vi-x
OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference)
Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Loogika konspekt 6-10 #1 Loogika konspekt 6-10 #2 Loogika konspekt 6-10 #3 Loogika konspekt 6-10 #4 Loogika konspekt 6-10 #5 Loogika konspekt 6-10 #6 Loogika konspekt 6-10 #7 Loogika konspekt 6-10 #8 Loogika konspekt 6-10 #9 Loogika konspekt 6-10 #10 Loogika konspekt 6-10 #11 Loogika konspekt 6-10 #12 Loogika konspekt 6-10 #13 Loogika konspekt 6-10 #14 Loogika konspekt 6-10 #15 Loogika konspekt 6-10 #16 Loogika konspekt 6-10 #17 Loogika konspekt 6-10 #18 Loogika konspekt 6-10 #19 Loogika konspekt 6-10 #20 Loogika konspekt 6-10 #21 Loogika konspekt 6-10 #22 Loogika konspekt 6-10 #23 Loogika konspekt 6-10 #24 Loogika konspekt 6-10 #25 Loogika konspekt 6-10 #26 Loogika konspekt 6-10 #27 Loogika konspekt 6-10 #28 Loogika konspekt 6-10 #29 Loogika konspekt 6-10 #30 Loogika konspekt 6-10 #31 Loogika konspekt 6-10 #32 Loogika konspekt 6-10 #33 Loogika konspekt 6-10 #34 Loogika konspekt 6-10 #35 Loogika konspekt 6-10 #36 Loogika konspekt 6-10 #37 Loogika konspekt 6-10 #38 Loogika konspekt 6-10 #39 Loogika konspekt 6-10 #40 Loogika konspekt 6-10 #41 Loogika konspekt 6-10 #42 Loogika konspekt 6-10 #43 Loogika konspekt 6-10 #44
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
364 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliisi Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt loogika loengutest 6-10
loogika , arutlus , süllogism

Dokumendis esitatud küsimused

  • KUI ÜLESANDEKS ON ANALÜÜSIDA SÜLLOGISMI, mida siis teha ?
  • Kui p, siis q. On q. Järelikult ?
  • Kui p, siis q. On mitte-p. ?
  • Mida teevad Anu ja Peeter ?
  • Kui Andy on juba välja sõitnud ?
  • Kes aitas seda teha ?

Mõisted

Sisukord

  • Ei saa järeldada, et
  • limiteeritud järeldus)
  • Ei saa teostada
  • Kõik maod on roomajad
  • Kõik rästikud on maod
  • Kõik rästikud on roomajad
  • Kõik pühakud on ausad
  • Mitte ükski poliitik pole aus
  • Mitte ükski poliitik pole pühak
  • Mõned kurjategijad on vargad
  • Kõik kurjategijad on inimesed
  • Mõned inimesed on vargad
  • Mitte ükski tudeng ei ole lollpea
  • Mõned lollpead on poliitikud
  • Mõned poliitikud ei ole tudengid
  • Mitte ükski lollpea ei ole tudeng
  • Mõned poliitikud on lollpead
  • Barbari), (Celaront)
  • Cesaro), (Camestrop)
  • Darapti
  • Felapton
  • Bramantip
  • Fesapo
  • Camenop)
  • Kõik lilled on ilusad
  • Mõni mürgitaim on lill
  • Kõik joodikud joovad palju
  • Mõni inimene ei ole joodik
  • Kõik koerad on surelikud
  • Mõned inimesed ei ole koerad
  • Mõned inimesed ei ole surelikud
  • SP¬M
  • Süllogism on korrektne
  • NB! Alati märgi diagrammil enne üldine väide
  • S¬PM
  • Selline süllogism ei ole korrektne. Järeldus
  • Selline süllogism ei ole
  • Ebaloogilised isikud on põlatud. Järelikult ei suuda ükski laps valitseda krokodille
  • Mõned ohtlikud loomad ei ole roomajad
  • [kõikidel] lõvidel on kihvad
  • Ükski elada oskaja pole loll
  • Rohusööjad

Teemad

  • L6 ARUTLUS (järeldamine)
  • inference
  • järelduseks
  • premises
  • necessarily
  • sellepärast
  • valid
  • invalid
  • sound
  • vale ehk vigane
  • arutlus
  • tõene arutlus
  • Deduktsioon
  • Induktsioon
  • Analoogia
  • immediate inference
  • obversion
  • neutraalne
  • mitte-P
  • SP =
  • I
  • conversion
  • Mõni S ei ole P”
  • Mõni P ei ole S”
  • contraposition
  • transposition
  • Teostage otsustuse muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja
  • transpositsioon
  • Kõik intellektuaalid on skeptikud
  • Tõeline õpetlane on tagasihoidlik
  • Mõned lõbud ei ole lubatud
  • Mõned filosoofid on kirjanikud
  • Ükski nõid ei ole teadlane
  • Kõik on hea, mis hästi lõpeb
  • Inimene õpib kogu elu
  • Keegi ei õpi vigadest
  • L7 KATEGOORILINE SÜLLOGISM
  • categorical syllogism
  • minor term
  • minor premise
  • major term
  • major premise
  • middle term
  • terminus medius
  • figuuri
  • figura
  • mooduseid
  • Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit
  • fallacy of four
  • terms
  • Kesktermin peab olema piiritletud (täismahus) vähemalt ühes eelduses
  • fallacy of the undistributed middle
  • Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus
  • illicit process
  • illicit major
  • illicit minor
  • Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõekindlat järeldust
  • fallacy of exclusive premises
  • Kui üks eeldustest on eitav, siis peab ka järeldus eitav olema
  • fallacy of drawing an affirmative conclusion from negative
  • premise
  • *) Kahest osalisest eeldusest ei saa tuletata tõekindlat järeldust
  • *) Kui üks eeldustest on osaline väide, siis peab ka järeldus olema osaline väide
  • existential fallacy
  • Esimese figuuri reeglid
  • Teise figuuri reeglid
  • Kolmanda figuuri reeglid
  • I II III
  • reductio ad absurdum
  • Näide1
  • Mõni mürgitaim on ilus
  • lilled
  • Suurem termin
  • Väiksem termin
  • mürgitaimed
  • Eelduste reeglite järgi
  • Terminite reeglite järgi
  • Näide2
  • Mõni inimene ei joo palju
  • inimesed
  • LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM
  • enthymem
  • Sa (S) oled neonats (P)
  • vihkad kommuniste
  • vihkad kommuniste (M)
  • Kõik, kes vihkavad
  • kommuniste (M) on neonatsid (P)
  • epicheirema
  • kõik M on P
  • kõik S on M
  • kõik S on P
  • episüllogismiks
  • polüsüllogismiks
  • sorite
  • Lapsed on ebaloogilised. Ükski põlatud isik ei suuda valitseda krokodille
  • Kategoorilise süllogismi korral
  • sellepärast”, “seepärast”, “järelikult”
  • ees)
  • järel
  • ees)
  • suuremas
  • viimane rida
  • järelduses
  • Analüüsige kategoorilisi süllogisme (figuur, terminite maht, korrektsus)
  • Helepunastel lilledel lõhna ei ole. Sel lillel ei ole lõhna. See lill on helepunane
  • Süllogism ei
  • ole kehtiv
  • Mõned inimlikud toimingud on taunitavad. Valetamine on inimlik toiming
  • Valetamine on taunitav
  • Süllogism ei ole kehtiv
  • Kõik inimesed on surelikud. Ükski koer ei ole inimene. Ükski koer ei ole surelik
  • 4. Mõned maod ei ole ohtlikud, aga kõik maod on roomajad, sellepärast ei ole
  • mõned ohtlikud loomad roomajad
  • roomajad
  • ohtlikud loomad
  • Lõvid on kiskjad, sest lõvidel on kihvad ja kiskjatel on kihvad
  • [Kõik] lõvid on kiskjad
  • kiskjad
  • [kõikidel] kiskjatel on kihvad
  • süllogism ei ole kehtiv
  • Mõnedel loomadel on kihvad, sest lõvid on loomad ja lõvidel on kihvad
  • Süllogism on
  • kehtiv ja korrektne
  • Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad
  • Mõned araablased ei ole fanaatikud, sest mõned araablased ei ole natsionalistid ja
  • kõik natsionalistid on fanaatikud
  • Mõned ravimid on mürgid. Kõik ravimid on tervisele kasulikud
  • ravimid
  • Ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. Kõikidel lõvidel on kihvad
  • kihvu
  • kihvad
  • Kõik lilled on taimed. Kõik roosid on taimed
  • Kindral on sõjaväelane. Poisikesed ei ole kindralid
  • Ükski laps ei olnud kurb. Kõik lapsed olid põgenikud
  • Ma olen rikas, sest mul on palju raha
  • rikas
  • palju raha
  • Kõik, kel on palju raha on
  • Rikastel on palju raha
  • A. Sa oled argpüks, mitte minu poeg
  • Sa ei ole minu
  • minu poeg
  • argpüks
  • Ükski minu poeg ei ole
  • Ükski argpüks pole minu poeg
  • A. Sa oled argpüks, sest sa ei ole minu poeg
  • Sa oled argpüks
  • Sa ei ole minu poeg
  • Sa (S) oled mitte-minupoeg (M)
  • mitte-minupoeg
  • Kõik mitte-minupojad on
  • Kõik argpüksid on
  • mitte-minupojad
  • Täna buss ei välju, sest täna on esmaspäev
  • bussi
  • väljumine
  • Täna
  • esmaspäev
  • täna
  • Esmaspäeviti bussid ei
  • Bussid ei välju esmaspäeviti
  • Mõni ei ole loll, sest mõned oskavad elada
  • inimene
  • elada oskav
  • Lollid ei oska elada
  • Lambad on rahumeelsed, sest rohusööjad on rahumeelsed
  • on rahumeelsed
  • rahumeelsed
  • Kõik lambad on rohusööjad
  • Kõik rohusööjad on lambad
  • Moodusta süllogism järgnevatest terminitest
  • Neljajalgne, putukas, loom
  • Tingiv-kategoorilise süllogismi korral
  • Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda
  • L8 SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA
  • conditional
  • tagajärg
  • consequent
  • Kui p, siis q
  • materiaalseks
  • material implication
  • logical implication
  • Kui p
  • hypotetical
  • proposition
  • järeldus
  • Kui põrsal oleks
  • Kui sa hoiad särgi puhtana, siis saad sa
  • kommi
  • hypothetical syllogism
  • tingiv väide
  • hüpoteetiline süllogism
  • pure hypothetical syllogism
  • Järgnevalt vajame veel kahte sümbolit
  • süllogism
  • ed hypothetical syllogism
  • modus ponens
  • modus tollens
  • Modus ponens: aluse jaatus
  • B: isend on terve
  • Modus tollens: tagajärje eitus
  • sajab
  • J: Vihma ei saja
  • Tagajärje jaatus

Kommentaarid (4)


Sillu: enn kasaku konspekt. igal inimesel, kes seda ainet õpib, on see olemas! täiesti mõttetu materjal.
20:13 09-12-2010

janis93: hea töö :) soovitan
22:17 11-02-2014

plague: Kindlasti kuidagi
09:37 24-10-2012


Sarnased materjalid

30
pdf
14
pdf
44
docx
26
doc
26
docx
126
doc
36
docx
74
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto