Loodusõpetuse võimalused lapse väärtushinnangute ja maailmapildi kujundamiseks ja selle tähtsus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Laste areng looduses

LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi praktiliste katsete ja ülesannete on üks paremaid viise huvi tekitamiseks ja looduses

Loodus

6

pdf

ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS kodutöö

Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetajat kasvatajaks (aasta oli 1990 umbes ­ olen sündinud 1985). Ülesanne 1. Võrdle alushariduse ja I kooliastme loodusõpetuse teemasid. Mida märkad? Sarnasused Erinevused Esimeses kooliastmes käsitletakse loodusõpetuse Käsitletakse ilmastiku teemat. teemasid põhjalikumalt. Märkan, et jätkatakse varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse

Lapsekesksed tegevused ja mäng

28

docx

Referaat - Johannes Käis, sissejuhatus kasvatusteadusesse II

SISSEJUHATUS Üldõppe põhimõtted jõudsid Eestisse 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. J. Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Oma töödes, mis ilmusid, pidi ta arvestama koolis kehtivaid õppeplaane ja aineprogrammide sisu. (Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid senised õppeained. Kuna puudusid vastavad käsiraamatud, õppekirjandus ja –vahendid, siis uuenduslik algus oli tagasihoidlik. Seejärel töötas J. Käis läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust. (samas, 1985) J

Kasvatusteadus

7

docx

Johannes Käis

Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt töökoolist selle mõiste laias tähenduses, hõlmates siia laste igasuguse tegevuse: lugemise, arvutamise, mängu, laulu, vaatluse, käsitöö, aiatöö- kõik mis kätt, silma ja mõistust arendab. Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18) Ümber tehti ka hindamissüsteem

Eelkoolipedagoogika

56

docx

Lõputöö "Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse"

AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse

Pedagoogika

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja

Eelkoolipedagoogika

13

doc

Meedia kui kasvatusprobleem

MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE........................

Internetipsühholoogia põhiprobleemid

20

docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (1)