Loodusvööndid (3)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ

Jää- ja külmakõrbed

Artika – põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur.

Antartika – lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur.

Tundrade ja metsatundrad

– põhjapoolkeral, Põhja –Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld , teemandid, fosforiit . Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud  Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod.

Parasvöötme metsad

Okasmetsad – Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud , loomadest jänes, kobras , pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas

Sega- ja lehtmetsad – Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad . Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv , jänes. Inimtegevus on aktiivne( suurlinnad ; põllumajandus). Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt.

Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
a) – Stepp - kulgeb Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliast ning Hiinasse. Preeria - Põhaja-Ameerikas. Pusta- Ungaris, Doonau ääres, nenede kliimavöötmeks on parasvööde ming muldadest esinevad mustmullad. Taimedest habehein, piisonirohi, loomadest puuma , piison, kiott. Inimtegevus on põllumajandus. Probleemid taifuun , mussoon
Taifuun-troopiline tsüklon, Aasia idarannikul esinev keeristorm .
Mussoon-püsiv tuultesüsteem mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas. (eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone)

Poolkõrbed ja kõrbed
– Parasvöötme lõunaosas, lähitrooplises ja troopilises kliimavöötmes. Esinevad savi-, lössi-, kivi-, soola-ja liivamullad. Taimedest aloe , kaktused, piimalilled, veevitšia jt. Loomadest sarvikrästik, punakänguru, kõrberebane, skorpion . Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine

Lähistroopilised loodusvööndid

Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger , puuma, haigur , madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine .

Rohtlad – Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad – mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott , suurhüpik, saiga . Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon.

Niisked lähistroopilised metsad – 25 ja 30 laiuskraadi vahel. Kliimavööde on lähisekvatoriaalne, esinevad mullad on rohke niiskusega ja viljakad. Taimed igihaljad. Loomad: panda, tiiger, puuma, madukael, Mississippi allkiaator. Inimtegevus põlluahrimine ja probleemid mussoon ja taifuun.

Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid

savannid- asuvad pöörijoontest ekvaatori poole, ülalt piirneb troopilise kliimavöötmega. Kliimavööde lähisekvatoriaalne. Mullad, punakaspruunid mullad ning taimedest esinevad kõrrelised, rohttaimed , torkpõõsad ja kuivalembelised puud. Loomadest lõvi, Aafrika elevant , kaelkirjak , sebra , vöölane, mustninasarvik. Inimtegevus on põllundus ja probleem on kõrbestumine

Lähisekvatoriaalsed metsad – Aafrika, Aasia, Kesk-Ameerika, kliimavööde lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne. Mullad punakaspruunmullad. Taimed: kõrrelised, rohttaimed, kuivalembelised puud. Loomad: lõvi, Aafrika, elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane. Inimtegevus ja probleemid on samad mis savannides .

Evatoriaalsed vihmametsad

Aafrika, Aasia, Ameerika, kliimavööde on evatoriaalne. Muldadest esinevad ferraliitmullad . Taimestik : kookos , liaanid, loomadest : simpans, gorilla , jaaguar, koolibri. Inimtegevus alepõllundus, karjakasvatus . Probleemid : puude maha raiumine , lõrbestumine, happevhimad, loodusvarade raiskamine.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

126 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HLT Õppematerjali autor

Järved, põhjavesi, taimkate, Jää- ja külmakõrbed, Tundrade ja metsatundra, Parasvöötme metsad, Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, Poolkõrbed ja kõrbed, Lähistroopilised loodusvööndid, Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid, Evatoriaalsed vihmametsad

Sarnased õppematerjalid

odt

Loodusvööndid

JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel

Geograafia

sxw

Loodusvööndid

Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled

Geograafia

doc

Kliimavööndid

Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okas

Geograafia

docx

Geograafia loodusvööndite tabel

Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte el tai

Geograafia

odt

Loodusvööndid

EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Ke

Geograafia

doc

Loodusvööndid - referaat

Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

doc

Geograafia kordamine 8.klass

GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

Geograafia

docx

Geograafia koolieksam 2013

Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. 2. Keemiatööstus. Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi,metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. Pilet 17. 1. Loodusvööndid. Kõrgusvööndilisus EKVATORIAALNE VIHMAMETS · Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde · Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju · Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus-Guinea · Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud o 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud o 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused

Geograafia

Rohkem sarnaseid